14. august 2019

Esilehe lugu: Kired pensionireformi ümber

Valitsuskoalitsiooni suurte lubaduste hulka kuulub pensionireform. Nädala alguses lahvatas suviselt vaikses poliitelus tõsine vaidlus, kui sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) teatas, et erakorraline pensionitõus tuleb siduda teisest sambast lahkumise võimaldamise muudatustega. Sellele oponeeris Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, kes leidis, et neid lubadusi koos täita ei saa. Kesknädala trükikotta saatmise hetkeks on valitsus siiski teatanud, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Esmaspäeval „Eesti Päevalehes“ ilmunud intervjuus tõdes sotsiaalminister Tanel Kiik, et teise samba reformimisel tuleb kindlasti tõsta erakorraliselt pensioni esimese samba baasosa, et tagada nii praeguste kui ka tulevaste pensionäride heaolu. „Küsimus on selles, kas leitakse riigieelarvest muude maksutuludena lisaraha või rahastatakse erakorralist pensionitõusu seni teise sambasse suunatud 4% sotsiaalmaksu arvelt,“ rõhutas sotsiaalminister.

Juhtkiri: Toetatud elamine aitab toime tulla

Eesti demograafiline olukord ja piiratud ressursid on väljakutse, millega iga valdkond Eestis silmitsi seisab. Eestis, kui arenenud ja empaatiavõimelist kogukonda ühendavas riigis, muutub üha aktuaalsemaks vajadus rakendada pikaajalises hoolduses nüüdisaegseid hoolekandemudeleid. Selliseid, mis võimaldavad nii eakatel kui ka erivajadusega inimestel toime tulla võimalikult kaua oma kodus, või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis kodule võimalikult lähedastes tingimustes. Pikaajalise hoolduse olukorra parandamiseks peame lähiajal Eestis looma mõistlikud ja jätkusuutlikud lahendused, mis lähtuvad iga inimese konkreetsetest vajadustest. Tõepoolest, suurte kombinaat-hoolekodude aeg on läbi ja sotsiaalhoolekande arenguid vaagides lähtutakse üha julgemalt tõsiasjast, et vajalike tugiteenuste kättesaadavuse korral on eakal parem olla omas kodus või eakate majas. Keegi ei taha lahkuda harjumuspärasest keskkonnast ja südamelähedasest eluviisist.

Ida-Virumaa saatus ikka ühel kaardil

Ida-Virumaal on nukrad ajad. Hüppeline hinnatõus CO2-heitmete kauplemissüsteemis on muutnud piirkonnas suurimat tööhõivet pakkuva põlevkivienergeetika mõttetuks. Valitsus näeb monomajandusel püsiva piirkonna päästmist uute põlevkiviõli-võimsuste rakendamises. Lahendus Ida-Viru kriisile pidavat olema ilmselge, ent võtma mõned aastad aega, kuni uus õlitehas riigi suurinvesteeringute abil kerkib. Mida töötuks jäävad energeetikud ja kaevurid seni tegema peavad, sellele küsimusele pole aga selget vastust antud. Öeldakse, et jänes kaarte ei mängi, ent kas on ikka mõistlik loota valdkonnale, mille tasuvus ja kestlikkus oleneb nafta hinna liikumisest? Soov lahendada Ida-Viru kriis põlevkiviõli tootmise laiendamise abil põhineb arvamusel, et lähema kümnendi jooksul vedelkütuste nõudlus suureneb, pakkumine väheneb ja hind kerkib tuntavalt. Kust selline raudkindel veendumus saadud, jääb arusaamatuks, kuna näiteks transpordis minnakse vedelkütustelt üha enam üle gaasi- ja elektrisõidukitele; sama toimub ka muudes valdkondades.

Uuno Laul: Balti kett näitas tugevalt Eesti rahva meelsust

Tuntud laulus räägitakse veskist, mis ootab noort veskimeest. Kunagisele Kuremaa tuulikule andis uue hingamise toonane Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes on pannud tiibu liikuma aga ka ühiskonnaelu veskitel. Kaheksakümnendate aastate lõpul juhtis ta Jõgevamaal Kuremaal Rahvarinde tugigruppi ja viis kohaliku rahva Balti ketile.

Ajal, mil loodi Rahvarinne ja hakati organiseerima Balti ketti, töötasite Kuremaa sovhoostehnikumis peainsenerina. Millised poliitilised meeleolud selles haridus- ja põllumajanduskoldes olid?

Poliitilist tausta on alati väga palju mõjutanud majanduslik olukord. Tavainimene otsustab suuresti selle järgi, kas tulla või mitte tulla kaasa ühe või teise loosungiga. Kuremaal oli aga avara silmaringiga ja haritud rahvas. Õpetajad on alati palju teadnud ja ühiskonda analüüsida osanud. Mõtteerksus ja tegutsemistahe iseloomustas ka põllumajandustöötajaid. Üsna kiiresti pärast Rahvarinde loomist moodustati Kuremaal tugigrupp, kuhu kuulus kolmkümmend liiget. Jõgeva rajoonis juhtis Rahvarinnet jurist Reet Laul. Mäletan, et koosolekutel tunti huvi erinevate teemade vastu. Arutasime keeleteemat, koostasime toetuskirju. Sageli küsiti, millal saab seaduslikuks sinimustvalge lipp. Mõnikordki sai vastatud, et iga asi omal ajal. Algul oligi ju eesmärgiks parandada demokraatiat olemasolevas süsteemis. Leidus aga ka juhtivtöötajaid, kes nõukogude võimu kukutamise üle hirmu tundsid…

Nädala juubilar: KESKNÄDAL 20

Ajaleht „Kesknädal“ loodi Keskerakonna toonase esimehe Edgar Savisaare algatusel 1999. aastal. Loomulikult seati eesmärgiks erakonna ideede ja eesmärkide tutvustamine ning põhjendamine. Samas pole „Kesknädal“ olnud mitte ainult n-ö poliitiline hääletoru, vaid minu arvates on tegemist olnud professionaalses mõttes ajakirjandusliku väljaandega. Lehe peatoimetajaiks on olnud pikaajaliste kogemustega ajakirjanikud: Eesti Raadios, Eesti Televisioonis ja „Sõnumilehes“ töötanud Heimar Lenk; Tartu Ülikooli ajaloolasena lõpetanud ning end Birminghami ülikoolis ja India Massikommunikatsiooni Instituudis täiendanud Allan Alaküla, kes olnud ka „Postimehe“ arvamustoimetaja ning juhtinud Eesti Ajakirjanike Liitu; Tallinna Polütehnilise Instituudi ajalehte toimetanud ning „Kultuuri ja Elu“ toimetuses töötanud Urmi Reinde. Kesknädala viimaseks peatoimetajaks oli andekas ja töökas ajakirjanik Indrek Veiserik. Kesknädala toimetuses on töötanud hea sulega ajakirjanik ja humorist Ralf R. Parve (1946–2008).

Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 14. augusti Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.