Selle aasta esimese poolaastaga tasuti 4,9 protsenti rohkem makse kui mullu samal ajal.
Juunis tasuti Maksu- ja Tolliametile 707,5 miljonit eurot maksutulu, mida oli 7,5 protsenti rohkem kui mullu samal kuul. Esimese poolaastaga kokku tasuti makse 4,9 protsenti enam kui mullu samal ajal.
Käibemaksutulu suurenes juunis 7,2 protsenti, sealjuures tegevusaladest panustas enim jaekaubandus, mis tulenes eelkõige müügi kasvust spetsialiseerumata kauplustes ehk jaemüügikettides. Aastases võrdluses on käibemaksu tasumised langenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt hoonete ja rajatiste müügi vähenemisest. Esimese poolaasta käibemaksutulu kokku on 5,8 protsenti enam kui eelmisel aastal.
Eri aktsiiside tulud kokku kasvasid poolaastaga 5,8 protsenti. Aktsiiside laekumist juunis mõjutas kõige enam alkoholiaktsiisi langetuse ootus alates 1. juulist, mis kahandas vastava aktsiisi tulusid esimesel suvekuul 27,9 protsenti. Aktsiisi deklareerimine vähenes, kuna müüdi peamiselt varemsoetatud tooteid ning uusi kõrgema aktsiisiga kaupu osteti juurde võimalikult vähe. Juulist langetati aktsiisi 25 protsenti kangel alkoholil, õllel ning kääritatud jookidel alkoholisisaldusega alla 6 protsendi. Juulis tõusis ka aktsiisilaekumine märgatavalt.
Sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu laekumist toetas juunis aeglustunud, kuid jätkuvalt kiire palgakasv. Keskmise palga kasv aeglustus juunis paljudes sektorites.
Aasta esimestel kuudel kasvas palk keskmiselt 8,6 protsenti; juunis aeglustus see 6,2 protsendile. Pidurdumine oli laiapõhjaline – seitsmes suuremas sektoris, kus on üle 35 000 töötaja, aeglustus keskmise palga kasv juunis enam kui kaks protsendipunkti. Eelmise aasta juunis toimus palgakasvu järsk langus avalikus halduses ja hariduses, mille põhjuseks oli puhkusetasude ühtlasem väljavõtmine uue maksuvaba tulu süsteemi tõttu. Võimalik, et käesoleva aasta juunikuist ühtlast aeglustumist selgitab sama põhjus, mis on nüüd jõudnud ka teistesse sektoritesse.
Hõive kasvas juunis 1,4 protsenti ja püsib ajaloolisel kõrgtasemel – Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealises rahvastikus tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja püsis selle taseme lähedal ka käesoleva aasta esimeses pooles. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.
Tegevusalade lõikes on esimesel poolaastal palgafondi kasvu vedanud info ja side ning finants- ja kindlustus (vastavalt 16,7 ja 15,3 protsenti), suurematest majandussektoritest haldus (12,1 protsenti), tervishoid (11,9 protsenti) ja ehitus (11,9 protsenti).
Juunis kasvas juriidilise isiku tulumaksu laekumine 8,8 protsenti, mis tulenes krediidiasutuste avansilisest tulumaksust. Esimese poolaasta laekumine kokku oli 8,8 protsenti madalam kui aasta varem. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta esimeses pooles deklareeritud 46 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.
Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendine tulumaks 14-protsendise määraga maksustatud dividendidelt. Aasta algusest on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 6,7 miljonit eurot.
Kesknädal
siis uskuda, peavool räägib et riik on kohutavas miinuses ja miinust toodetakse ainult juurde. Nii loll ma muidugi ei ole ja saan aru, et aasta esimesel poolel on kulutused suuremad kuna tagasimaksed jäävad ka sellesse aega ja sel aastal olid need tänu tulumaksureformile oluliselt suuremad kui eelmistel aastatel. Aasta võetakse kokku ikkagi järgmise aasta alguses. Aga ikkagi, peavool kirjutas et käibemaksu laekumised on ka vähenenud, kumb siis valetab? Kui seda artiklit vaadata, siis peaks ju kõik kõige paremas korras olema kui üldkokkuvõttes maksutulud on suurenenud, mis tähendab et riigieelarves on rohkem raha. Kuidas ikkagi on kulutamistega lood ja mis see hetkeseis ka olla võiks? Eks kõik ju loodavad ja ootavad ka pensioni tõusu, aga täna lugesin et 85 milli pannakse ERR ja rahvusraamatukogu tarbeks huugama, mis minu hinnagul on ikka üüratu summa ainult 2 objekti peale.
Kui õige paneks eided-taadid enne norm. valge inimese 21.saj. euroopa tasemele elama ja vaataks alles siis kas paleede ,tunnelite, uue püssi ja uhke hobusega annab oodata. Või kas neid riigile üldse vaja on.
Riik on ikka inimeste pärast organiseerunud üksus, mina lisaksin, et siin peab teistel Elusolenditel ka hea ja õnnelik elu olema …aga teie seda ei arva …arenguruumi kolehirmus palju veel.
KAS VÄLISETTEVÕTTED JA PANGAD KA MAKSAVAD NÜÜD ROHKEM???