Eesti imeline tööhõivestatistika

Statistikaameti hinnangud tööhõive kohta on rõõmusõnum praegusele valitsusele. Võrdlus Haigekassa andmetega näitab erinevust kuni 5,5%.

Kõik valitsused mõõdavad oma saavutusi statistikaga. 14. augustil avaldas Statistikaamet pressiteate nr 93. pealkirjaga, et 50–74-aastaste tööhõive on viimase 10 aasta kõrgeim. Seda ei tasu siiski seostada viimased 1008 päeva valitsusest eemal olnud Reformierakonnaga või teistest erakondadest tulnud ministritega, vaid lugeda numbreid ridade vahelt. Võrrelda erinevate ametkondade andmeid.

Pressiteate kohaselt oli II kvartalis täistööajaga hõivatuid hinnanguliselt 584 500 ning osaajaga hõivatuid 83 200 ehk kokku 667 700; töötuid oli 35 700. Tööjõus osalemise määr oli 71,7% ning tööhõive määr 68,1%.

Tööhõive määr oli 50–74-aastaste seas II kvartalis 59,2% ehk 232 500 inimest ja töötuse määr 4,7%. Hõivatutest 127 700 olid naised ja 104 800 mehed. 25–49-aastaste tööhõive määr oli 83,3% ja töötuse määr 4%. 15–24-aastaste tööhõive määr oli 39,5% ja töötuse määr 14,1%. Pressiteates ei olnud 15–49-aastaste hõivatute arvu.

Mitteaktiivsete inimeste arv oli pressiteates 277 600 ja selle peamised põhjused olid pensioniiga (89 000), õpingud (65 000) ja haigus või vigastus (61 400). „Märkimisväärne on see, et mitteaktiivsete seas on  heitunute arv (kaotanud lootuse tööd leida) selle sajandi madalaim – 2900.”

Haigekassa andmed

Iga töötav inimene saab ravikindlustuse, kui ta on ametlikult registreeritud. Tegemist ei ole enam statistiliste hinnangutega, vaid inimese täpsusega andmetega. Kui Statistikaamet mõõtis  tööhõivet 15-aastastest, siis Haigekassas on vanusevahemik 0 kuni 19 ja sealt edasi 10 aasta kaupa. Seega ei ole võrreldavad Haigekassa andmed Statistikaameti poolt välja pakutud vahemikega. Küll saab võrrelda ametlike andmete summat.

Statistikaameti järgi oli täis- ja osaajaga hõivatuid II kvartalis 584 500 ja 83 200 ehk kokku 667 700 inimest. Haigekassa ravikindlustus oli eelmise aasta lõpu seisuga 632 428 inimesel. Kahe ametkonna andmete erinevus on 5,5% ehk 35 272 inimest.

Statistikaameti järgi oli 50–74-aastastest hõivatud 232 500 inimest, ravikindlustus oli 50–70-aastastest  214 310 inimesel ja 70–79-aastastest 15 516 inimesel. Lisaks on 1853 töötavat inimest 80-aastased ja vanemad. Statistika erineb ravikindlustuse andmetest jällegi tuhandete inimeste võrra.

Töötavad pensionärid?

Mitteaktiivsuse põhjusena märkis Statistikaamet 89 000 inimese pensioniea. Statistikaameti tabeli RV021 järgi oli 1. jaanuari seisuga üle 60-aastaseid inimesi 346 954 ja nendest kuni 74-aastaseid 220 554 inimest. Pensioniealisi on isegi rohkem, sest varem oli pensioniiga madalam (naistel 57). Järelikult pidi Statistikaameti tööhõive andmete kohaselt olema 131 554 töötavat pensionäri ehk 59% inimestest vanuses 60–74-aastased. Selle imelise tööhõivestatistika lükkab ümber Haigekassa ravikindlustatute arv, mille kohaselt olid 94 820 ravikindlustusega inimest 60–79-aastased. Rahandusministeeriumi andmetel oli eelmise aastal lõpul 304 230 vanaduspensionäri. Statistikaameti järgi on 60-aastaseid ja vanemaid 346 954 inimest. Eestis on 42 724 inimest ilma vanaduspensionita?

Haigekassas on ravikindlustusega 1 251 617 inimest. Statistikaameti järgi elas 1. jaanuaril Eestis 1 323 820 inimest. Ilma ravikindlustuseta oli järelikult 72 203 inimest, kes olid täisealised ja mitte veel pensioniealised ning kes ei olnud registreeritud töötuna. Selliste heitunute arvuks hindas Statistikaamet pressiteates kõigest 2900 inimest. Registreeritud töötuid oli Töötukassas juuli lõpus 31 700 inimest ning neil oli ka ravikindlustus.

Statistikat ei koostata vande all ning see võib erineda teiste ametkondade andmetest.

Virgo Kruve