TALLINN, 11. september, BNS – Avalikus teenistuses töötavate ametnike arv on aastaga vähenenud 2,5 protsenti 720 teenistuja võrra.
Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal kokku 132 225 inimest. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 20,9 protsenti ehk 27 569 teenistujat, selgub avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul on haldusreformi järgselt ja riigireformiga seonduvalt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutuste fookuses osutada teenuseid paindlikumalt ja efektiivsemalt võttes kasutusele kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi.
“Mida professionaalsem ja konkurentsivõimelisem on meie avalik teenistus, seda paremaid teenuseid saame osutada oma kodanikele ja ettevõtjatele ning seda üle Eesti,” ütles Aab. “Nii nagu riigiteenused peavad olema kättesaadavad kõikjal Eestis, nii peab saama ka riigi heaks töötada igas maakonnas.”
Pikaajaline eesmärk on riigiasutustes ja -ametites vähema arvu inimeste ja kuludega teha paremat tööd. Samas tahetakse jõuda kodanikele lähemale töökohtade maakonnakeskustesse viimise ja kaugtöötamisega.
Riigipalgaliste töökohtade väljaviimise protsessis üle neljakümne riigiasutuse, riigi sihtasutuse ja avalik-õigusliku institutsiooni. Maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti näiteks piirkonnapolitseinikud ning koliti töökohti ka Tallinnast, näiteks keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid.
Avalikest teenistujatest töötas 22 005 riigi ametiasutustes ning 5564 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku ehk 36,4 protsentiolid eriteenistujad ehk politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad ja teised.
Avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor – keskmine vanus oli 43,4 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 41 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 60 protsenti.
Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1729 eurot, kasvades aastaga 6,9 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1607 eurot, kasvades aastaga 11 protsenti. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,3 protsenti, tõustes 1310 euroni.
Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks. Avaliku teenistuse 2018. aasta aruandega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
Kuipalju neid ametnikke ümbernimetati nende töötajate hulka kes ametnikkude alla ei käi ?
natuke arvutada, siis saaks 2,5% koondada igal aastal. Sest kui persetatakse 40 aastat, siis iga aasta moodustabki 1/40 ehk 2,5%. Polegi vaja kedagi sunniviisil koondada, nagunii läheb samasuur osa pinsile või sureb töökohal. Pole ainult vaja uusi asemele võtta. See peakski saama Aavale põhimõtteks.
sissetulek on 4,5 korda tillem. ja elan ka kenasti ää. Tõsi, vikatimees võib iga kell uksele kopsida.
Aab peab ka ühiskonnale vastama, kuskohal töötavad need koondatud 720 inimest nüüd, millised on nende palgad nüüd ja kuidas nad oma perekonda üleval peavad?
Või on nad nüüd siis töötud!
on ümber kanditud udulosside ehitajate tasuvale kohale.
Kas see eelmisel aastal avalikus sektoris töötajate arve pole liiga kõrge ? Arvan,et ametnikke peaks hulga vähem olema. Praegune valitsus on küll õige tee alguses. Edu neile! Aga pikk tee on reformimisel on veel ees.
saaks vajaliku ametnike arvu teada nii, et alustaks kõike 0-ist. Mida meil vaja on ja kes peaks mida tegema. Praegu aga on lugu nii, et on mingi kogum ees ja siis püütakse nõiduda, kes pinsile saata või kelle töökoht ümber nimetada. Sihipärasele ametkonna rakendatusele ei pööra tähelepanu mitte keegi. Alustataks aga 0-ist, selguks ehk ka tõik, et paljusid ametkondi polegi vaja. Loomulikult ka ametnikke. Nt esimene kõige kulukam ametkond on õigusetu võltspresident kogu oma ametkonnaga.