Stenbocki maja, 13. september 2019 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas kliimakonverentsil avasõnavõtus meie kõigi vastutust inimtegevuse keskkonnamõju vähendada, sest see on kohustus meie koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees.
Peaminister Ratas märkis, et kliimaneutraalse majanduse ja ühiskonnani jõudmine vajab lisaks numbrilistele analüüsidele ka ühiskonnas sisulist läbirääkimist. „Me kõik peame arengutega kaasas olema. Seepärast vajame mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame sellega hakkama,“ rõhutas peaminister.
„Eestil on häid kogemusi oma majanduse ümberkorraldamisel ning fundamentaalsete muudatuste läbiviimisel. Me oleme dünaamiline ja leidlik ühiskond. Oleme palju võitnud digipöördest, meie mõtteviis on meelitanud siia investeeringuid, loonud töökohti ning andnud ekspordivõimalusi,“ ütles Ratas. „See kõik annab head võimalused edasi liikumiseks ning aitab jõuliselt edendada tulevikku suunatud lahendusi. Loomulikult hoides keskkonda ja säästes ressursse. Paljud uuenduslikud ideed selles vallas on meie enda teadlaste mõtte- ja arendustöö tulemus, mille kohta kuuleme mõndagi ka tänasel konverentsil,“ lausus ta.
Suurimaid muutusi ja kaasajastamist vajavad Ratase sõnul Eesti energiatootmine ja transport. „Eesti elektritootmise tugisammas on olnud põlevkivi, mis seni harjunud kujul kasutades ei ole kliimast hoolivas maailmas enam konkurentsivõimeline. Üleminek teistele ressurssidele on paratamatu, aga see saab toimuda vaid kaasavalt ning järk-järgult. Kliimaeesmärkide täitmiseks peame lahendama seal ka sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused,“ sõnas peaminister.
Ratas tõi kõnes esile Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide rolli ülemaailmsete kliimaläbirääkimiste eestvedajatena ja suunanäitajatena. „Euroopa riikide hulgas on olemas tahe ja võimalused kasvuhoonegaaside heidet oluliselt vähendada ning jõuda kliimaneutraalsele majandusmudelile. Need otsused pole mitte ainult mõistlikud, vaid ka hädavajalikud ning käivad ühte sammu teiste suurte muutustega meie majanduskeskkonnas, nagu näiteks automatiseerimine, digitaliseerimine või ka tehisintellekti areng,“ sõnas peaminister.
Konverents „Kliimaneutraalsus – häving või edu?“ toimub Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia koostöös. Sellel saavad kokku teadlased ja poliitikud, et ühiselt arutada võimaluste üle kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ning energiavarustuse tagamiseks nii, et Eesti keskkond oleks hoitud, inimestel läheks hästi ning majandus oleks ka tulevikus konkurentsivõimeline.
Peaministri sõnavõtt: www.valitsus.ee/et/
Konverentsi otseülekannet on võimalik jälgida ERRi, Postimehe ja Delfi portaalide vahendusel ning Stenbocki maja Facebooki lehel: www.facebook.com/
Lisainfo konverentsi kohta: www.valitsus.ee/et/
sellist umbluud ajada? Kas aine jäävuse seadus on tühistatud ja see on puhas jama? Või meie kuritegevusest looduse vastu sõltumatult loodus ise töötleb oma ained ümber ning midagi ei hävine. Miks Jurka laseb end petta vaid pealmistest arvudest ega tungi üldse asja sissu? Kas sellist võhikut me tahtsimegi?
PLAANIMAJANDUST /mida meie teha ei saa, sest oleme astunud liberaalse turumajanduse poolele/ SEST TOODAME LIIGA PALJU JA KAHJULIKKU , AGA SELLEST OLENEVAD SISSETULEKUD /mis pensionärideni ikkagi e jõua/ JA SELLES ALLUME VÄLISMAISTELE KONTSERNIDELE LOBBYLE.
AUTODE ARVU SUURT RESOLUUTSET VÄHENDAMIST.
FILTRITE VÄLJAMÕTLEMIST KORSTENDELE, MIS ;ITTE AINULT TAHKEID OSAKESI EI PÜÜA, VAID VÄLJUVAD GAASID CO2 KOHE SUUNAVAD ÜMBERTÕÕTLUSSE VÕI KOGUVAD vms..
PÄIKESEPANEELIDE MUIDU JAGAMINE JA ÜLESPANEMINE KÕIKVÕIMALIKESSE KOHTADESSE.
SOOJUSPUMPADE TASUTA JAGAMINE JA PAIGALDAMINE.
PÕLEVKIVI TULEB ÄRA KÜTTA, KELLELE SEDA HOITAKSE.
METSAD RAHULE JÄTTA. KÜLL AGA RISU METSA ALT ÄRA KORJATA. VÕSA RAHULE JÄTTA.
MERELAINETE ENERGIAT KASUTADA – LAS EUROLIIT AITAB PATENDI KASUTUSÕIGUSE VÄLJA OSTA.
LOOMAKASVATUS LÕPETADA.
EI TUULIKUTELE JA KÜSIDA TEADLASTELT JA LASTA NEIL VÄLJA UURIDA UUS TUULEKASUTAMISE VAHEND
“TUULELOHEDE” ABIL JA KAS TOHIME SEDA KASUTADA.
PRüGI ÄRA KÜTTA JA KORSTNA OTSAS FILTER.
otse välja, et 7 miljardit inimreostajat on lapikule maamunale üleliia palju.
neid on juba 8,5
Rahamajanduse jätkudes peab ka sigima, sest kellele kaupa müüa ja toota? Kust saavad valitsejad ettureid oma mängudeks?
Liberaalse turumajanduse vabaduses tohib teha kõike, sest keegi ei vastuta,pole seda hirmugi ja lagastada ja valetada. Pole USKU-USUNDIT-FILOSOOFIAT, mis looks PIIRID inimeste hullunud LÄBUTAMISELE ,PRAGMATISMILE = ainus jumal,mida usuvad.
SEadusi mäletsetakse aastakümneid, sest aega on küllaga neil ,kes täis laua taga istuvad oma mugavates tornides patjade pääl.
AGA SEE, ET TEADLASED APPI VÕETI, ON IGATI POSITIIVNE JA TARK TEGU. VAADAKE AINULT, ET NAD KALLUTATUD POLEKS KELLEGI POOLT /siin tuleks lausa luuret teha/ JA ÄRGE NEID ISE KALLUTAGE = ÄRA RIKKUGE.
Inimtegevuse keskkonnamõju väljendub loodusvarade kasutamise läbi ökosüsteemi kahjustamises ja (kaudselt) prügi tootmises, et rahuldada ohjeldamatult kasvava inimkonna naudingu- ja tarbimisvajadusi.
Kas on võimalik rahvastiku kasvu kiirust (sigivust) piirata ning targalt, loodusressurssi säästes majandada – olukorras kus poliitikud võitlevad põhiliselt tuuleveskitega?
Riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni koostööd vaadates tundub saabuv katastroof vältimatu (tuuleveskid osutuvad oluliselt tugevamaks).
on tegelikult pohhuj inimrisustamisest. Mõne aasta eest nägin metsas prügihunnikut, mis oli sinna viidud. Kuna käin sama teed sageli, siis oli see mõnepäevane. Nüüd on see peaaegu kadunud, sest loodus on bakteritega kõik ümber töödelnud. Samuti olen näinud risu hulgast uusi taimi võrsumas ja varsti pole ka risu näha. Plekk samuti roostetab ja peagi kaob. Plast on praegu kurja juur, sest keskmiselt pidavat ta vastu pidama 400 aastat. Ise näen lahendit tema põletamises ja sulatamises. Nutt CO2 pärast on ülepingutatud, seda on meie õhuvöös niigi olnud ja meiesuguste põletamine seda ei hävita. Samuti hakkab loodus ennast kaitsma inimeste hävitamisega, kui inimesed ise maailmasõdadega hakkama ei saa. Loodus annab manduvale inimkonnale uued haigused ning taas saab miljardist lahti. Inimene on loomult röövloom ning talle lausa peab jahti pidama.