TALLINN, 16. september, BNS – Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab esmaspäevasel avalikul istungil täiskasvanute eesti keele õppe korraldust ja selle riiklikku rahastamist.
Istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Mailis Reps, siseminister Mart Helme, rahvastikuminister Riina Solman, sotsiaalminister Tanel Kiik, justiitsminister Raivo Aeg ja riigikontrolör Janar Holm.
Riigikontrolli aruandes „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“ seisab, et auditi käigus analüüsiti, kuidas Eesti riik korraldab eesti keele õpet täiskasvanutele, kelle emakeel ei ole eesti keel.
Tuginedes tehtud intervjuudele ja andmepäringutele, seadis Riigikontroll eesmärgiks välja selgitada, kelle keeleõpet, milliste tegevuste ja kuludega riik toetab, kas täiskasvanutele eesti keele õpetamiseks on loodud tõhus korraldus ning kas keeleõppetegevuste kavandamine ja elluviimine on süsteemselt juhitud ja ministeeriumide vahel koordineeritud.
Aruandes on kirjas, et riigikontrolli hinnangul pole täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisel selget sisulist juhti, valdkonna arengu eest vastutajat ega süsteemset keeleõppetegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel. Aruandes on välja toodud, et puudub ka pikaajaline kindlus keeleõppetegevuste rahastamise suhtes. Samuti märkis Riigikontroll, et täiskasvanutele eesti keele õppe võimaldamise suurimad probleemid on kvalifitseeritud keeleõpetajate, sh õpetajate järelkasvu puudus, keelekoolituste vähesus ning riigiasutuste ebapiisav koostöö keelekoolituste hankimisel.
on palju vigu:
1) Eesti keelt tuleb kõigepealt õpetama hakata eestlastele endile.
2) Eesti keelest tuleb välja visata solktähed c f š z ž x w y, samuti tuleb asendada solkmõisted omadega. Kus tõesti vastet pole ega ole ka arukas luua, siis tuleb solkmõiste kohandada eesti keelele.
3) Mutukad tuleb üldse välja jätta, sest kui nad ei oska eesti keelt, siis nad otsivad kergemat vastupanu ning lahkuvad siit. Saaksime ehk 50 aastaga tagasi 1940.a seisu, kus Eestis oli 95% eestlasi.
peavad eestlased kinni maksma siiatulnute keeleõppe? Nad tehku seda varem oma kodus ja siin õppigu oma kulul. Kui mina läksin Hispaaniasse, õppisin ise varem keele korralikult ära. Oli suurepärane õpik (tõlgitud poola keelest), kuu ajaga sain jalad alla. Tuleb ainult huvi tunda, mitte oodata, et keegi su aju avab ja sinna kohe keeleoskuse siirdab. Kaua me neid umbkeelseid eetsi keele vihkajaid ülal peame?
õpiku koostas Oskar Perlin. Parajalt paks, üle 500lk, ilma pinda risustavate ilupiltideta (nagu praegu kombeks), tihe tekst.
Samuti on keeleõppes vajalik kasutada rööptekste või -raamatuid, nt Ilja Franki omad venelaste jaoks. Meil pole midagi vastu pakkuda. Kuid alguseks võetagu või Kevade ja Весна. Loeb ühte ja kohe teist kõrvale, märgib vajalikud sõnad ja väljendid ära, haruldased viskab välja. Nii saab endale koostada oma sõnastiku, raalis saab kohe ka tähestiku järjekorda panna. Vaja on vaid pealehakkamist ja soovi. Kõnekeele saab juba mõne eestlase kaasabil korda.