Meie valitsus on kõigile Eestimaa inimestele

Erakonna esimees Jüri Ratas räägib intervjuus Kesknädalale Keskerakonna juhitava valitsuse senisest ja tulevasest tööst.

Valitsus on olnud ametis natuke üle 4 kuu. Kuidas seda aega kokku võtaksite?

Riigikogu valimistele järgnenud aeg on olnud poliitiliselt väga hoogne ning ka suvekuudel jätkus arutamiseks küllalt palju erinevaid teemasid. Olgu nendeks siis põlevkivielektri- ja kliimaküsimused, millega praegune valitsuskoalitsioon on tegelnud esimeste kuude jooksul palju rohkem ja sisulisemalt kui ükski teine varasem valitsus sama ajaga. Samuti tõstan esile erakorraliseks pensionitõusuks võimaluste otsimist, majandusarengu küsimusi või arutelusid Kadri Simsoni vastutusvaldkonna üle uues Euroopa Komisjoni koosseisus; selleks saab just energeetika.

Valitsuspartnerite jaoks olid need kuud kindlasti ka sisseelamise ja parima koostöö otsimise aeg. Küllap mängib rolli ka see, et üks erakond kolmest tuli valitsusse opositsioonist, samas kui teised kaks kuulusid ka eelmisse koalitsiooni. Harjumiseks siiski palju aega ei jäänud, sest kohe pärast 29. aprillil ametisse astumist alustasime riigi uue eelarvestrateegia koostamisega aastateks 2020–2023. Augustis täitus valitsusel sada esimest päeva, ning selleks ajaks seatud eesmärkidest täitsime osaliselt või täielikult peaaegu 80 protsenti.

Septembris algasid omakorda juba järgmise aasta riigieelarve arutelud, mille eelnõu peab valitsus auväärsele Riigikogule esitama septembri lõpuks. Seega, kui seda kõike kokku võtta, siis on olnud eelkõige väga sisuline ja töine aeg.

Millistest tulemustest võib juba rääkida?

Valitsuse moodustamisel seadsime endale eesmärgiks seista sidusa, oma inimesi ja pereloomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ja aktiivsus rahvusvahelises koostöös ning kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse. Soovime vähendada bürokraatiat ja toetada tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon.

Need loetletud eesmärgid teenivad tegelikult kõik ühte eesmärki: et kõik Eestimaa inimesed tunneksid – meie riik on ka nende jaoks olemas. Õiglasem, sidusam ja solidaarsem Eesti vajab ehitamist nii meie väikesaartel ja valdades kui ka maakonnakeskustes ja linnades.

Osa tehtud otsustest peaks juba lähimal ajal tegema meie inimeste igapäevaelu lihtsamaks. Näiteks üle-eestilise digiregistratuuri käivitamine, et arstilkäiguks aja leidmine oleks lihtsam ning järjekorrad lühemad. Samuti tegime otsuse juurde hankida ronge, mis võimaldavad meie inimestele tihedamat ja mugavamat raudteeliiklust.

Väga olulisena tõstan esile ka samme elektritranspordi edendamiseks ning otsust raudtee elektrifitseerimiseks, mis on tähtis samm puhtama keskkonna nimel. Lisaks oleme tegelnud ülemaailmse eestluse algatusega, et meie rahvuskaaslastel terves maailmas säiliks hea side oma kodumaaga. Samuti algatasime lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava, et tegelda selle tõsise ja tihti varjatud probleemi põhjustega.

Kindlasti on tähtsateks arenguteks ka kauaoodatud investeeringud Rahvusarhiivi ja Rahvusraamatukogu töötingimuste parandamiseks või Eesti Rahvusringhäälingu uue maja ehitamiseks. Samuti Kaunite Kunstide Kooli rajamine või Päästeameti halvas seisus komandohoonete ning Politsei- ja Piirivalveameti esinduste kordategemine.

Viimasena mainin veel ka samme andmaks koolidele suurem otsustusõigus põhikooli lõpetamise tingimuste üle ning kodakondsusseaduse muudatusi, et Eestis elavatel teistest rahvustest vanemate lastel oleks võimalik omandada hea eesti keel, saada korralik haridus ning taotleda Eesti kodakondsust.

Nende kõrval sündis ka hulk põhimõttelisi uuendusi?

Üks Keskerakonna oluline valimislubadus oli eelarverevisjoni läbiviimine. See peab andma meile tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest ning näitama, kas neile tehtavad kulutused on õigustatud. Kui me lõpetame ebavajalikud ja dubleerivad tegevused, saame kokkuhoitava raha suunata valdkondadesse, kus on järeleaitamist kõige rohkem tarvis.

Lisaks mainisin juba kliimaküsimusi, millele praegune valitsus on palju tähelepanu pööranud. Meie kõigi vastutus on vähendada inimtegevuse keskkonnamõju, sest see on kohustus meie koduplaneedi ja järeltulevate põlvede ees. Samas peame kõik nende otsuste ja arengutega kaasas olema, mis puudutavad meie elektritootmist, põllu- ja metsamajandust ning meie kõigi igapäevaelu.

Veel on valitsus võtnud selge suuna teise pensionisamba reformimiseks, et igaühel oleks võimalus vanaduspõlveks enda jaoks parimal viisil raha koguda ning tekiks valikuvabadus enda pensionipõlve kindlustamisel.

Mille kallal käib töö praegu?

Septembrikuu möödub uue aasta riigieelarve läbirääkimiste vaimus. Peame põhjalikke arutelusid meie ühiste kulude ja tulude üle, lähtudes valitsuse kokkulepitud prioriteetidest. Riigieelarve peab parimal viisil teenima Eesti rahvast ja riiki ning edendama valitsuse seatud eesmärke. Jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis võtab arvesse meie majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid. Samas soovime pöörata selgelt tähelepanu ka nendele riigi- ja ühiskonnaelu valdkondadele, mis enim vajavad toetamist. Nende hulgas on tänaste ja tulevaste eakate heaolu, mida silmas pidades kaardistasime juba valitsuse esimestel kuudel ära võimalused erakorraliseks pensionitõusuks, ning töötame, et see lubadus teoks teha.

Milles näete praegu Eesti suurimaid väljakutseid?

Meie kõige suurem vara on Eestimaa inimesed, kelle pärast me oma riiki hoiame ja arendame. Suvel avaldatud rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv järgmise 60 aasta jooksul enam kui kümnendiku. Seepärast peame pingutama, et Eesti oleks siiski kasvava rahvaarvuga riik, kus on turvaline luua oma pere ja kodu ning kuhu soovivad tagasi pöörduda kõik, kelle elu on viinud nad välismaale.

Praeguste suundumuste ümberpööramiseks peame kasvatama oma ühiskonna heaolu ning panustama oma majandusse, julgeolekusse, sotsiaalvaldkonda, haridusse, tervishoidu, maaellu, kultuuri ning riigivalitsemisse. Usku, et see on võimalik, sisendab mulle teadmine, et viimastel aastatel oleme näinud Eesti rahvaarvu mõõdukat kasvu ning Statistikaameti tänavune prognoos on viie aasta tagusest ennustusest oluliselt optimistlikum.

Samuti oleme viimased paarkümmend aastat vaadanud Eesti ühiskonnas ning poliitikas maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt. Peame endalt üha enam küsima, kuidas jaotada loodavat väärtust ühiskonna erinevate osade lõikes õiglasemalt, et sellest saaksid osa ka seni nõrgemas positsioonis olevad grupid. Me ju teame, et Eesti on aastaid olnud sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemate hulgas. Sellega on kaasnenud palju teisi ühiskondlikke probleeme, nagu töö- ja tööjõupuudus maapiirkondades, väljaränne, suur suhtelise vaesuse määr või ka ühiskondlikud lõhed. Suurema ühiskondliku võrdsusega kaasneb samas pikemaajalisem kõrgem majanduskasv, ning seepärast peame ka siin julgema küsida õigeid küsimusi.

Mida te Eestile soovite?

Eelkõige positiivsust. Leiame seda hulganisti, kui vaid märkame. Mulle meeldib ütlus: kui keerame pilgu Päikese poole, siis jäävad varjud seljataha.

Kesknädal

Täiendav info: 

Valitsuse prioriteedid:

Valitsus seisab sidusa, oma inimesi ja pereloomist väärtustava riigi eest, kus kõik tunnevad end turvaliselt ja ühiskonnaellu kaasatuna. Meie iseolemise olulisteks sammasteks on tugev kaitsevägi ning aktiivsus rahvusvahelises koostöös, kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse. Valitsus vähendab bürokraatiat ja toetab tarka majandust, mille vundamendiks on teadus, arendustegevus ja innovatsioon.

• Peresõbralik Eesti, kus inimesed tunnevad end turvaliselt ja kindlalt.
• Teadmistepõhine majandus ja elukestva õppe arendamine.
• Tõhus valitsemine, et riigiga suhtlemine oleks lihtne ja sujuv.
• Turvaline ja kaitstud riik, kus kõigi põhiõigused ja -vabadused on võrdselt tagatud.
• Kasvuhoonegaaside madala heitmega riik, mille majandus on konkurentsivõimeline ja elukeskkond on nüüdisaegne.

Tegevuskava: www.valitsus.ee/et/eesmargid-ja-tegevused