„Kesknädal“ on siiani vanim rahva poliitikaleht, mis ilmus paberil nädalalehena 20 aastat ja alates 2019. septembrist ilmub kord kuus.
„Kesknädala“ ilmuma hakkamine 1999. aasta augustis toimus praegusega võrreldes paberlehtede kõrgajal. Sajandivahetuse ajalehte loeti enamasti paberil, sest interneti kasutamine oli vähene ning see maksis telefoniliini minutitasu. Ajalehti sai osta kioskist, aga poliitikat sisaldav ajaleht oli sealt puudu, sest sorteerija AS Lehepunkt (kustutatud 30.04.2010) ja müüja R-Kiosk ei leidnud selleks koostööd. Erandiks olid väiksemad kioskiketid, näiteks AS Rinder, mille kioskid suleti 2006. aastal. Lehte sai osta ja tellida Eesti Posti postkontoritest ning lugeda raamatukogudes.
Poliitilisi ajalehti oli varem tehtud erakonnaliikmetele (näiteks „Seitse Päeva” Keskerakonnal) ja valimiskampaaniateks, kuid nende ilmumine oli ebaregulaarne või harv, näiteks kord kvartalis. Poliitilise sisuga ajalehti trükiti mustvalgetena. Trükikoda „Printall“ võimaldas kasutada ka teist värvi – nii nägi „Kesknädalas“ rohelist ja Mõõdukate ajalehes oranži.
Paberilt internetti
Ajalehtede digitaliseerimine sai hoo sisse sajandivahetuse järel, kui edu olid saavutanud portaalid „Delfi“ ja „Mega“, mis uuendusena võimaldasid artikleid kommenteerida. Varem olid ajalehed avaldanud paberlehes ilmunud artikleid kärbitult, valikuliselt või alles keskpäeval, et lugejad maksaksid paberlehe eest raha. Artiklite kommenteerimine klikkide saamiseks ja reklaamide näitamiseks olid alles värsked uuendused. Prooviti kinni hoida paberlehe levitamisest ja maksustamisest ning internetti suhtuti kahtlusega.
Kuni 2002. aasta oktoobrini pidid inimesed riigiga suhtlemiseks ja teenuste saamiseks ainult paberit kasutama, sest interneti teel dokumente esitada või allkirja anda ei saanud. Alles ID-kaartide väljastamisega ja digitaalse allkirjaga sai võimalikuks paberist dokumentide asendamine digitaalsete failidega.
Ajalehtede tegemist ja inimeste eraelu mõjutasid pöördeliselt sajandivahetuse järel tarbijateni jõudnud digitaalsed fotoaparaadid. Need võimaldasid ilma filmilindi ja selle ilmutamiseta saada arvutisse pildifaili. Varem tuli paberile ilmutatud foto uuesti arvutisse skanneerida, et see ajalehes avaldada. Filmirullil oli piiratud arv kaadreid ja niisama fotosid ei klõpsitud. Kunagi ei teadnud, kas foto õnnestus, kuni seda polnud ära ilmutatud. Koos digitaalfotograafia tulekuga kasvas hüppeliselt ka pildistamine, sest nüüd tulemus oli koheselt näha ning halvad pildid sai mälukaardilt kustutada.
„Kesknädala“ artiklid said internetis avalikuks 2000. aasta mais. Need olid .html failid tekstina umbes 5 rubriigis. Koos pildiga ilmus ainult juhtkiri ning mõni olulisem artikkel.
Praegugi kättesaadav andmebaasi kasutav tarkvara võeti kasutusele 16. mail 2001 ning seda kasutati kuni 13. juunini 2018 ning see asub praeguseni aadressil vana.kesknadal.ee. Seda arendas AS Spin Tek. Selle järel lõpetati ajalehes .pdf failide avaldamine ja võeti kasutusele uus kujundus maailmas populaarse blogide tarkvaraga WordPress.
Tasuta sotsiaalmeedia kättesaadavaks saamine võttis ajalehelt ära tasu maksvad kasutajad.
Sotsiaalmeedia loomine
Ajalehed olid inimeste tähelepanu pärast konkureerinud raadio ja televisiooniga, kuid interneti võidukäik muutis neid kõiki. Senine info vastuvõtmine sai muutuda kahesuunaliseks suhtluseks, kui kommenteerisid ajaleheartiklit. Sealt oli väike samm, et saaks mööda minna toimetusest ja teha igast inimesest autori, kes loob teksti, teeb pildi või video ja jagab seda tasuta. Just sotsiaalmeedia tasuta kättesaadavaks saamine võttis ajalehelt ära tasu maksvad kasutajad.
Kui sajandivahetusel oli ajalehe eest raha maksmine mõistetav, siis internetist kätte saadava info hulga kasvuga muutus ka inimeste käitumine ja tekkis tasuta info ootus. Tõeline murrang tuli 2007. aasta suvel avalikustatud iPhone mobiiltelefoniga, mis kukutas turgu valitsenud Nokia ja avas puutetundliku ekraaniga nutiseadmete ajastu.
Viimane kümnend on näidanud tasuta asjade võidukäiku internetis, olgu selleks siis maailma suurimaks e-maili teenuseks saanud Gmail, tasuta otsing Google, Twitteri säutsud, Youtube videod või Facebooki-sarnane sotsiaalmeedia.
Eestis on edu saavutanud Tallinnas alustatud tasuta ühistransport, mis on praegu olemas juba enamikus maakondades ja mida kopeeritakse välisriikides. Tasuta „Kesknädal” edaspidi on ajaga kohanemine, sest ajalehti müünud R-Kioskid on tänavatelt kadunud juba aastaid.
Virgo Kruve