Balti kett tekitas Eestisse, aga ka Lätti ja Leetu täiesti uue poliitilise olukorra. Gorbatšov otsustas „kruvid pingule tõmmata” ja Baltimaade rahvarinnete rahvusliku tegevuse lõpetada. Seda konkreetset tegevust varjati hoolega Lääne eest ja seetõttu ei paistnud ka Eesti avalikkusele suurt midagi silma.
Arnold Rüütel seisis Moskvas vapralt NLKP tippametnike sõimu taludes, kuid Eestis tegutses Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär Viktor Vaht Moskva juhendite järgi. Seadustes asendati „eesti keele” sätted “eesti ja vene keele” sätetega. Valimisseadusest visati välja paiksustsensus, mis tekitas olukorra, kus Venemaalt tulnud inimesed võisid koheselt kandideerida Eesti omavalitsustesse. Selliseid alatusi oli kümmekond.
Septembris 1989 algas eestlaste lahkumine komparteist. Massiliseks muutus see siiski alles järgmisel aastal. Kui EKP siiani toetas Rahvarinde tegevusi, siis septembris asi muutus: NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov teatas pärast Balti ketti, et asi on läinud liiga kaugele ning et separatistide taotlustel võivad olla Baltimaadele katastroofilised tagajärjed ja et kahtluse alla võib sattuda koguni nende rahvaste eluvõimelisus. EKP juhtkond asus teda toetama.
2. septembril nimetas Vaino Väljas EKP Keskkomitee pleenumil peetud kõnes kodanikekomiteede liikumist tupikteeks ja rääkis kompartei märgatavalt tugevnenud autoriteedist. Tegelikult kaotas EKP nende avaldustega viimsedki autoriteediriismed.
Samas oli 1990. aasta algul EKP-l ikka veel 105 614 liiget. Kompartei jagunemist ja lagunemist saame analüüsida kahekümnenda aasta esimese poolaasta jooksul.
Siinkohal meenutan üht 30 aasta tagust teemakohast anekdooti: Juut selgitab oma parteilisi karistusi aastate jooksul. 1953. aastal avaldas ta vastumeelsust Jossi (Stalini) matuse kulude kohta: “100 000 rubla eest saanuks kogu parteibüroo maha matta.” Juuti karistati. 1964. aastal oli Brežnevi riigipööre Hruštšovi vastu. Sel segasel ajal oli juudil oma kabinetis seinal mõlema mehe portree. Ülemus käskis „sea pildi” maha võtta. Juut küsis: “Kumma?” Teda karistati. 1975. aastal taotles juut KGB-lt soodustusi ankeedivormis, vastates eitavalt küsimusele, kas tal on sugulasi välismaal. Eriorganid süüdistasid juuti valetamises, sest tal on vend Iisraelis. Juut oponeeris: “Vend elab ju oma kodumaal, hoopis juut ise elab välismaal.” Karistati. Mõni päev tagasi põrkas juut linnas kokku partorgiga, kes pahandas, miks juut viimasel parteikoosolekul ei viibinud. Juut vastas: „Oleks teadnud, et viimane, oleks kogu perega tulnud.” Karistati. Järgmise poolaasta jooksul 30 aastat tagasi need “viimased parteikoosolekud” siiski toimusid.
Septembris 1989 algab massiline põgenemine Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale. Uus mõiste on 1989. aasta septembri „Vabadusrong“. 10. septembril esines televisioonis Ungari välisminister, kes teatas, et keskööst alates võivad tuhanded riigis varjupaika saanud idasakslased lahkuda Läände. Ida-Saksa põgenike laagris Budapestis rõõmustasid inimesed ja „sulasid rõõmupisarais”. Mõned lahkusid kohe autodega Austria piiri äärde, puhudes sarvi. Teised kasutasid rongiliiklust. Ungari otsus vastandus Ida-Saksamaa jäigale seisukohale. See oli esimene kord, kui Varssavi pakti riikide separaatkokkulepped, mis takistasid üksteise kodanikel Läände jõudmast, allutati rahvusvahelisele õigusele. Ungari otsus oli tähelepanuväärne. Kommunistlik valitsus kuulutas esimest korda, et rahvusvahelised inimõiguste paktid on olulisemad kui lepingud teiste Varssavi pakti riikidega.
Vaatame veel üle Rein Ruutsoo koostatud Rahvarinde kronoloogia:
15. september – Kirde-Eestis Interliikumise solidaarsusmarss ja NLKP KK poolt 27. augustil tehtud ähvardusavalduse toetuseks (tahab imiteerida Balti ketti).
22. september – Rahvarinde egiidi all toimub III Eestimaa Rahvuste Foorum, mis arutab vähemuste õiguste kindlustamist.
23. september – Eestimaa Rahvarinde piirkondlike volikogude eestseisused arutasid koostöövõimalusi Kodanike Komiteede liikumisega. Nõupidamine otsustas, et Rahvarinne kui liikumine ei võta osa Eesti Kodanike Komiteede organiseerimisest, kuigi peab vajalikuks omavahelist koostööd. Toetus kodanikekomiteede tegevusele ja osalemine jäeti Rahvarinde kohalike tugirühmade ja piirkondlike ühenduste otsustada.
23. september – Moskvas Ajaloo ja Arhiivinduse Instituudi ruumes MRP komisjoni aseesimeeste Juri Afanasjevi ja Edgar Savisaare pressikonverents. Nad teevad komisjoni kvalifitseeritud enamuse nimel terava avalduse, mis osutab katsetele saboteerida komisjoni tööd ja protesteerib kavatsusliku venitamise vastu.
25. september – Leedu Ülemnõukogu kuulutas Leedu ühendamise 1940. aastal N. Liiduga ebaseaduslikuks.
30. september – Baltimaadest NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile valitud saadikud, kellest rahvarinnete esindajad moodustavad ¾, kogunevad Krimuldas (Läti), et välja töötada taktika saavutamaks MRP annulleerimine.
Olav Anton
nii sünge pilt valitud? Vägisi jääb meeste nägusid kaedes mulje, et neil seisab ees üheotsapiletiga reis Põhja-Koreasse.
Kõige suuremas ohus oli Savisaar. Temast enam ei räägita. Tuleb aeg ja me püstitame temale ausamba. Meri au kisume lennujaamalt maha ja temast saab jälle põlatud KGB ohvitser. Mart Laarile tehakse koht vanglas ja Siim on sunnitud vuntsid maha ajama ning vastutama oma tegude eest.
lennuväli nimetatakse ümber Edgari lennuväljaks.
Meili aadr. ei avalikustata kui pannakse toimikusse. Hiljem kasutatakse sinu kirjutisi sinu vastu