Sadala külastamiseks on sada põhjust

Sadaka Kõlakoda

Paljudes Eesti maapiirkondades leidub tegusaid ja mõtteerksaid inimesi. Nende otsimiseks tasub sõita ka Sadalasse, kuhu teeviit osutab Jõgeva–Mustvee maanteelt. Sadala ja selle ümbruse uudistamiseks äratab uudishimu juba fakt, et see paikkond pälvis 2018. aastal Jõgevamaa Kodukandi Ühenduselt maakonna aasta küla tunnustuse ja tänavusel Eesti Külade Maapäeval sai aasta küla nominendina eripreemia Maaeluministeeriumilt.

Sadalasse jõudjaile hakkavad ennekõike silma mitmed eramud. Neist ühes elab rahvusvaheliste motomatkade korraldamise idee algataja ja kauaaegne organiseerija Igor Ellisson. Tema auks tõid mootorratturid tänavusuvisel tuletoomise-tseremoonial Laiuse lossivaremete juurest Sadalasse laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tule.

Möödume Sadala koolimajast, kus aastail 1938–1941 õppis tulevane legendaarne teleajakirjanik Valdo Pant. Tema isa Voldemar Pant oli konstaabel. Valdo Pandi elu ja tegevust tutvustab Sadala kooli koduloonurk, kus on ka Eesti Televisiooni muuseumist saadud Valdo Pandi raamatukogu.

Kogukonna kultuuri- ja seltsielu kolde – Sadala Rahvamaja – õuel ootas uudistajaid Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Ennekõike vaatame 2018. aastal valminud kõlakoda ja lipuväljakut, kus mastid küladeseltsi, Jõgeva valla, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipu jaoks ning tulealtar suursündmustel elava tule hoidmiseks.

„Ehitised valmisid Leader-programmist saadud projektirahade toel. Omaosaluse kattis Jõgeva vald. Väga palju abi oli nii lähemate kui ka kaugemate inimeste töödest ja toetusest. Nüüd on meil kaasaegne väärikas keskkond ka vabas õhus kultuurisündmuste ja rahvakogunemiste korraldamiseks,“ ütleb Pille Tutt, kes on ühtlasi Rahvakultuuri Keskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist.

Viljandi juurtega Pille Tutt tuli kunagi Sadalasse õpilasmalevarühma juhtima ja tutvus sealse tubli põllumehe Suleviga ning nüüd peavad nad Ookatku külas Miku talu. Majapidamist juhib perepoeg Mikk Tutt. Peretütar on oma pere ja kodu loonud Hollandisse; aga suvekodu rajatakse vanemate kodukülla.

„Kõlakoja juures tähistasime tänavu veebruaris pidulikult Eesti Vabariigi 101. aastapäeva. Lugesime iseseisvusmanifesti, laulsime isamaalisi laule, nautisime pidupäevakringlit kohvi ja teega. Vastavalt üleskutsele panid paljud kätte kodukootud labakindad, võtsid soojenduseks ümber vanavanemate õlasallid ja suurrätid. Samasugune sündmus on plaanis korraldada ka järgmisel aastal.

Möödunud suvel toimusid kõlakojaplatsil avatud külaväravate sündmused; sel aastal oli oluliseks sündmuseks maakonna rahvatantsupidu,“ rääkis Vilja-Mari Luhalaid, kes samuti on Sadala Külade Seltsi juhatuse liige. Tema ja ta kaasa tulid Sadala kanti Ida-Virumaalt, kus asub abikaasa vanematekodu.

Sadala rahvamajal on nägus fuajee ja avar saal, mille akustikat on kiitnud siin lauluvõistlusel lapsi klaveril saatnud helilooja Olav Ehala. Värvitoonidest hakkab silma tumepunane – Sadala Külade Seltsi tunnusvärv.

Filmi-„miksid“

„Sadala rahvamaja ühendab erinevate huvidega kultuuritegijaid ja nende põlvkondi. Segakoori „Sõbrahing“ juhendab teenekas muusikaõpetaja ja koorijuht Mare Talve. Laiuse–Sadala noorte tantsurühma ja meesrühma SaMaKas (lahtiseletatult on selle taga „Sadala Maameeste Kasvulava“) juhendab mitmekülgset tunnustust pälvinud rahvatantsujuht Virve Muser. Sadala naisrühma juhib noor pärimusmuusik Artur Aunap, Sadala Külade Teatrit aga mitmekülgne kultuuritegelane Valdi Reinas, kes lisaks lavastamisele ka dramatiseerib lavatükke ja vajadusel koguni kirjutab ise näitemänge,“ rääkis Pille Tutt.

Ennekõike on seitse aastat tegutsenud Sadala Külade Teatri reperuaaris olnud Eesti ja teiste maade klassikute teoseid. „Alustasime Hugo Raudsepa „Roosadest prillidest”. Oleme mänginud ka Eduard Vilde ja Olev Antoni loomingut. Pärast Tšehhovi novellide lavaletoomist toimus kohtumisõhtu ajalooprofessor David Vsevioviga. Möödunud aastal mängiti vabaõhulaval Valdi Reinase loodud lugu, mis on saanud inspiratsiooni sajast Eesti filmist; kesksel kohal aga Arvo Kruusemendi „Kevade“, „Suvi“ ja „Sügis“. Nende filmide tegelased rääkisid teksti, mis tegelikult pärines näiteks filmidest „Põrgupõhja uus Vanapagan“, „Viimne reliikvia“ või „Siin me oleme“,” meenutas staažikas harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.

Juba seitse aastat on Sadalas teoks saanud külateatrite-päevad, kuhu koguneb näitetruppe erinevatest Eestimaa paigust. Sündmuse raudseks osaks on aga mitmepäevane koolitus, mida on aidanud läbi viia kutselised näitlejad ja lavastajad: Ain Lutsepp, Garmen Tabor, Aleksander Eelmaa, Anti Reinthal jt.

Sadala lastetrupi liikmeid on kaasa mänginud ka täiskasvanute näidendites. Eesmärgiga, et nad varakult hakkaksid eakate maailma tundma õppima, lavastas Valdi Reinas lastega tragikoomilise loo, mille tegevuspaigaks vanadekodu. Tänavu suvel aga proovisid lapsed oma võimeid Antoine de Saint-Exupéry südamliku ja sügavmõttelise „Väikese printsiga“.

Jõgevamaa Aasta Sädeinimese 2012 Pille Tuti sõnul toimub rahvamajas erinevaid koolitusi ka rahvusliku käsitöö meisterdamises, toiduvalmistamises, rahvakommete tundmises jt teemadel. Ühel viimastest niisugustest koolitustest tutvustas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolmuuseumi pedagoog Aili Kalavus eelmise sajandi kolmekümnendate aastate moode ja seltskonnakombeid. Põhjuseks oli ettevalmistus 18. augusti stiilipeoks, millega tähistati 85 aasta möödumist Sadala esimesest laulupäevast, mis toimus 22. juunil 1934. Kui Sadala laulupäeval oli puhkpilliorkester mänginud „Tuljakut“, siis nüüdsel stiilipeol laulis segakoor Miina Härma „Tuljakut“.

Maaelu on tore!

„Sadala rahvamaja kuulus varem Torma vallale, nüüd – pärast haldusreformi – aga kuulub Jõgeva vallale, kuid on antud lepingu alusel kasutada Sadala Külade Seltsile,“ selgitas Pille Tutt.

Sadala kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar said EV100 puhul tänuplaadi, mis paigaldati kõlakoja seinale 14. juulil 2018. Piirkonna kolm küla – Sadala, Kantküla ja Ookatku – tähistasid tänavu juunis oma 600. aastapäeva. Selts paigaldas vabariikliku tantsu- ja laulupeo tule teekonnale ajaloo väärtustamiseks väega maakivid ning peotule-teekonna meenetahvlid. Kantküla ja Ookatku küla kividele pandi ka EV100 tänuplaadid.

Sadala viib mõtted mitmetele sõnadele. Näiteks sõnale „sada“. Eesti Vabariigi juubeli korraldustoimkonna poolt ellu kutsutud projekti EV100 pidustused Jõgevamaal algasidki Sadalast. Samas võib seda paika nime järgi seostada ka sademetega. See andis Valdi Reinasele mõtte korraldada 28. septembril, maaelupäeva puhul rahvamaja õuel vihmavarjunäituse, kuhu igal sooviljal oli võimalik oma vihmavari tuua.

„Sel päeval kogunevad rahvamaja juurde ka kohalikud ettevõtted ja kultuuritegijad. Mitmedki firmad ja asutused ootavad külalisi. Muusikalist külakosti pakub näitleja ja kupleelaulja Peeter Kaljumäe. Rahvamuusikaansambel „Tuustar“ kutsub seltskonnatantsudes ja -lauludes kaasa lööma. Mälumäng „Tunne/tea Valdo Panti ja Sadala ilmaelu“ meelitab kõiki osalejaid kaasa mõtlema ja tegutsema. Kõik külalised on lahkesti oodatud. Tulge ja vaadake, kuidas maal elamine ikka päriselt tore on!“ lausus külaseltsi esinaine Pille Tutt.

Jaan Lukas

1 Kommentaar
  1. Sadala 1 aasta ago
    Reply

    eelis seisabki selles, et ta asub suurest Jõgeva-Mustvee maanteest parasjagu eemal. Simuna tee kohalikku elu nii ei häiri. Kuigi Tormast on parem igale poole sõita, pean Sadala asukohta elamiseks paremaks.

Vasta Sadala-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.