Tallinna linnavalitsuse korraldusega anti Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ülesanne esitada Euroopa Komisjonile taotlus kandideerida 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile ja volitati linnapea Mihhail Kõlvartit 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna taotlust allkirjastama.
Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks järgmise 12 keskkonnavaldkonna ehk indikaatori alusel: kliimamuutused – leevendamine ja kohandumine, säästev linnaliikuvus, säästev maakasutus, loodus ja elurikkus, välisõhu kvaliteet, müra, jäätmed, vesi, keskkonnasäästlik majanduskasv ja ökoinnovatsioon, energiatõhusus ja juhtimine.
„Euroopa rohelise pealinna tiitlit annab välja Euroopa Komisjon eesmärgiga parandada Euroopa linnade elukeskkonda ning tunnustada ja premeerida pingutusi, mida linnad teevad keskkonna ja elukvaliteedi parandamiseks,“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit kureeriv abilinnapea Kalle Klandorf.
Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide, rohe- ja puhkealade rajamine ning laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine, müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine, linnavalitsuse keskkonnajuhtimine, koostöö linnavõimu, elanike, ettevõtjate ja teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada ja parendada elamistingimusi linnas.
Taotluse põhiosa on jaotatud kolme ossa. Iga indikaatori kohta tuleb anda informatsiooni, milles kirjeldatakse linna keskkonnaseisundit, sh kuidas see on muutunud viimase 5-10 aasta jooksul, ning linnakeskkonna parandamiseks ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi. Samuti anda ülevaade lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest ning meetmetest nende saavutamiseks. Lisainfona esitada viited eeloleva info tõendamiseks.
Taotluses märgitakse ära mistahes asjakohased ebasoodsad mõjud või piirangud, mis võivad keskkonnanäitajaid mõjutada. Näiteks mõjutavad linnade keskkonnaolusid geograafilised ja klimaatilised eripärad või ajaloolised asjaolud.
Lisaks tuleb taotluses eraldi osadena esitada linna tutvustus ja hea tava näited ehk linnas rakendatud näidistegevused. Taotluse kohustuslikud osad on linnapea deklaratsioon, millega kinnitatakse taotluse esitamist ja esitatud andmete õigsust ning kinnituskiri, millega kinnitatakse, et linnal pole takistavaid asjaolusid (pankrott, kohtulahendid jms) taotluse esitamiseks.
„2022. aasta Euroopa rohelise pealinna taotlus koostati Tallinna Transpordiameti, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Ettevõtlusameti, Tallinna Energiaagentuuri ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti spetsialistide poolt varasemate taotluste põhjal arvestades uues taotlusvormis tehtud muudatusi,“ ütles Klandorf
Taotluse esitamine toimub elektrooniliselt Euroopa rohelise pealinna veebilehe https://www.egcaeglaportal.eu/ kaudu, kuhu tuleb taotluse tekstide failid üles laadida. Taotluse esitamise tähtaeg on 14. oktoober 2019.
Taotlus ja muud materjalid asuvad Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis.
te mõnitate? Võtke mõistus pähe ja tooge andmed, palju on olnud rohealasid Tallinnas aastatel 2019, 1989, 1949 ja 1919? Arvestage aastate võrdluses ainult ühiseid alasid, kus elati. Vaat siis saame me tegelikult teada, palju on rohelust hävitatud.
ÄRA JAMA !!!
Ise kõik maha raiunud, ära nüginud, puudevägistamine! meeletult niitnud !
Kas ise usud ka ???
Säästev maakasutus on võimalikult palju täs ehitada mõttetusi,maitsetusi.
Vaat mis linnakrundid maksavad !!!
Arboristidest on ka kujunenud kui eraldi looz. Ei nemad seisa puude heaolu eest ega ravi neid.
Nemad on MEIL selle jaoks, et võimalikult palju puid maha raiutud saaks.
Ja missugune meedia ja lobby selle kasuks !!! Väga uhke tulevärk.