Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti otsus lõpetada Tallinna Televisiooni tegevus lineaartelevisioonina põhjustas Eestis väiksemat sorti maavärina.Eesti inimesed jagunevad laias laastus kolmeks: teatud seltskonnal ei ole sellest sooja ega külma; teised rõõmustasid, et lõppeb maksumaksja raha laristamine; kolmandad olid aga ahastuses ja valasid pisaraid.
Tulihingelised fännid (loe: elukogenud inimesed) olid nõus loobuma isegi pensionitõusust tingimusel, et see raha suunatakse TTV eelarvesse. Selles, et TTV mitmekülgne ja konkurentidest selgelt eristuv programm oli endale leidnud lojaalse vaatajaskonna, ei kahtle ilmselt keegi. TTV (endine) staarsaatejuht Viktor Vassiljev armastab meenutada, kuidas üks Reformierakonna juhtivpoliitik, kes olla järjekindlalt raiunud, et tema TTV-d ei vaata, talle ükskord tunnustavalt õlale patsutas ja ütles: „Kuradi hea saade sul!“
Vabalevis olnud TTV tõi ekraanide ette peamiselt maapiirkonna ja madala sissetulekuga inimesi. See on mõistetav, sest linnades saavad inimesed nautida kaabeltelevisiooni hüvesid. Äärelaladel seavad asukoht ja rahakott teatud piiranguid.
Olukorras, kus kired lõõmavad ja tunded keevad, kiputakse unustama fakte. Fakt on see, et Kõlvart on Tallinna linnapea ja tegutseb pealinna elanike hüvanguks. TTV eelarve tuleb Tallinna elanike maksurahast, kuid nn tavatelevisiooni teenusest said osa elanikud kõikjalt Eestist. Jah, elanike teavitamine Tallinnas toimuvast on oluline, kuid kas seda peab tegema nii suurejooneliselt?
TTV-d vaatas nädalas keskmiselt 134 000 inimest, kellest vaid 23 000 olid tallinlased. Pealinna elanikkond kasvab, mistõttu on vaja juurde ehitada lasteaedu ja renoveerida koole, palgatõusu ootavad õpetajad ja sotsiaaltöötajad.
Tegelikult tuleks TTV küsimust vaadata globaalsemas võtmes. Tänaval jalutades või ühistranspordis sõites näeme inimesi süvenenult nutitelefoni põrnitsemas. Elu nutitelefoni ja sotsiaalmeediata ei kujuta nn keskmine Eesti inimene tänapäeval enam ette. Endale vajalikku teavet otsitakse Facebookist, videoklippide jaoks on Youtube ning seriaale ja filme vaadatakse Netflixist. Sellest on aru saanud ka ERR, kes avas hiljuti uue portaali Lasteekraan, kuhu on koondatud kõik noorele vaatajale mõeldud sisu. Laiemas pildis on see aga esimene samm ERR-i tulevikuplaanides, kuna tavalise teleprogrammi kõrval muutub üha olulisemaks voogedastus.
Traditsioonilise telekanali ülalpidamine on kallis, TTV rohkem kui nelja miljoni suurune aastaeelarve tähendab sisuliselt põlve otsas nokitsemist. Pelgalt internetiavarustes saaks sellise summaga aga imesid korda saata. TTV jätkab tegevust produktsioonifirmana, tootes esialgu sisu vaid veebi. Lähiajal on plaanis sõlmida leping tuntud telekanaliga, et näidata linlastele vajalikke uudiseid ka laiemale auditooriumile.
Sotsiaalmeediakanalite võimas pealetung muudab meie elu küll mugavamaks, kuid globaalsed kompaniid riisuvad reklaamiturult koore ja jätavad kohalikele meediaüksustele riismed. Erakanalid elatuvad enamjaolt reklaamituludest ja kui need kokku kuivavad, on kabelimats kiire tulema. Kaugel ei pruugi olla aeg, kus Kanal 2 asemel vaatame Facebook TV-d ja TV3 asemel särab ekraanilt vastu Youtube TV.