Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusele Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030).
Kava eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ja Euroopa Liidu liikmesriikidele infot sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti saavutada oma energia- ja kliima-alased eesmärgid. Nimelt on järgnevatel aastakümnetel ees palju tööd liikumaks kliimaneutraalse majanduse poole ning sealjuures on tähtis omavaheline koostöö nii tööstus-, transpordi – kui energeetikasektoris, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Aas märkis, et energia- ja kliimakava on vajalik selleks, et avalikkus ja ettevõtjad saaksid oma tegevusi planeerida ja valmistada ette vajalikke investeeringuid, et kliimaeesmärke saavutada. “Tegemist on väga oluliste ja suurt rahalist mõju omavate otsustega, mida kindlasti ei saa teha kiirustades,” ütles minister pressiteate vahendusel.
Aas rõhutas seejuures, et puhtama energiatootmise poole on mõistlik liikuda samm-haaval, kahjustamata Eesti energiajulgeolekut ja töökohti Ida-Virumaal.
Pärast ministeeriumite kooskõlastuste saamist saadetakse energia- ja kliimakava tutvumiseks ja heakskiitmiseks valitsusele, kes edastab selle hiljemalt käesoleva aasta lõpuks Euroopa Komisjonile.
Riiklik energia- ja kliimakava on Euroopa Komisjonile iga kümne aasta järel esitatav teatis Euroopa Liidu liikmesriigi energia- ja kliimaeesmärkide ning nende täitmise meetmete kohta. Teatise esitamise aluseks on Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus.
Uus riiklik energia- ja kliimakava on koostatud kehtivate arengudokumentide alusel ja koondab kokku meetmed ja tegevused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, energiatõhususe parandamiseks ning taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks.
Kava on koostatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maaeluministeeriumi ja rahandusministeeriumi ühistööna.
BNS