Toomas Paur, Keskerakond
Puhjas oli piisavalt mõtteerkust ja pealehakkamist juba Eesti iseseisvuse esimesel perioodil. Siin tegutses haridusselts. Informatsiooni- ja orientatsioonileht Herold (allikas Digar) kiitis väga heade tehniliste tingimustega Puhja rahvamaja, kus lavastati professionaalsel tasemel näitemänge. Kohalikel teatriharrastajatel käsid nõu andmas toonased kuulsused Feliks Moor ja Hugo Laur.
Tänase Puhja kandi kogukonna elu eestvedaja ja taganttõukaja Puhja Maanaiste Selts loodi 5. mail 1994 Puhja Naiskodukaitse Seltsi õigusjärglasena. Esimeseks esinaiseks valiti Sääniku talu perenaine Rutt Tuvike, kes oli ka põhihoo andjaks seltsitegevuse käimalükkamisel. Ühendus keskendus teemadele, mis targad ja tragid naised alati oluliseks pidanud: tervis, kodukultuur, tugevad pered, hoolivus, oskused ja teadmised, maaelu jätkusuutlikus. Korraldatud on koolitusi ja õppepäevi. Üks neid pühendati lambakasvatusele ja lambalihast roogade valmistamisele. Veerand sajandi vältel on toimunud koolitusi mitmetelt käsitööaladelt: vitspunutiste ja makramee tegemisest, seebivalmistamisest, kangatrükist, portselani maalist jne. Ennast on täiendatud ka infotehnoloogia õppest, inglise keelest, aiandusest, moe ja stiili alal. Koolitusse kaastakse kohalikke lapsi ja noori. Külaliseks on olnud kirjanikke ning tuntud ja tunnustatud isikuid teisteltki aladelt. Heategevprojekti „Ühe vana on teise uus“ raames kooti paikkonna beebidele papusid.
2014 loodi sõprussuhted Läti Matitsi maanaistega. Kolmel korra võttis Puhja Maanaiste Selts vastu külalisi Ülemaailmsest maanaiste assotsiatsioonist (ACWW). Tänu sellele on mõnedki liikmed saanud osaleda tipptasemel koolitustel ka konverentsidel. Alati on osa võetud Balti Maanaiste konverentsidel Eestis, Lätis ja Leedus. Esimene välisreis tehti Helsingisse. Praeguseks on käidud ka Inglismaal, Ahvenemaal, Hispaanias, Valgevenes, Horvaatias jm.
Puhja Maanaiste Seltsi tegevuses on mitmeid olulisi aastaarve. 1998 astus seltsi 13 uut liiget, 2000 oli Jaaniloterii, 2010 saadi toonase Puhja vallavalitsuse abiga omad ruumid. Viimasel kahel aastal on auväärsel kohal olnud pärimuskultuur. See võimaldas 25. aasta sünnipäevaks avada näituse, kus sai vaadata rahvarõivas nukke erineva Puhja triibustikuga seelikutes. Väljas olid ka erinevad Puhja Kihelkonnas kasutusel olnud mustriga rahvariide vööd ja kindad. Silmailu pakkusid dekoratiivpadjad, kus oli kasutatud Puhja kindamustreid, samuti Puhja vöömutritega järjehoidjad. Käsitöösse ja muussegi huvitegevusse on kaasatud ka lapsed ja lapslapsed. Koostööle kooliõpilastega on mõeldud mõnegi projekti kirjutamisel.
Puhja Maanaiste Seltsile on panuse andnud ja õla alla pannud väga mitmed kogukonna naised. Neid ühendab soov ühiselt mõtteid mõlgutada ja koos tegutseda. Paljugi aetakse korda talgute korras. Nii käiakse abis ka üksteisel. Selle asemel, et küla pealt mõnda kangemate jookide himulist, kuid nõrga töökultuuriga meest appi paluda (korralik tööjõud ju defitsiit), teevad kohalikud perenaised mitmedki majapidamistööd ära koos sõbrannade või heade naistuttavate abiga.
Puhja Maanaiste Seltsi on juhtinud ka Katre Pruusapuu. Alates 2004. aastast on seltsi esinaiseks Nelli Uustalu, kes suhtub tarkuse ja hoolivusega külaelu erinevate tahkude käekäiku. Nellit kohtab mitmetel mõttevahetustel ja koosolekutel. Poliitikahuvilisena asutus ta Keskerakonna liikmeks.
Loomulikult pakuvad tasutajõuna tuge paikkonna mehed. Näiteks Nelli on koos abikaasa Vladimiriga rajanud kauni maakodu, kus koht ka koduloomadele ja lindudele. 2018. aastal kirjutas ajaleht Elva Postipoiss Rutt Tuvikesest ja tema kultuuri-ajaloo ja naljalembelisest abikaasast Kaarlist, kes Sääniku talusse külakeskuse rajasid.
Puhja on paik, kuhu mul alati tulla meeldib. Saan siit ikka positiivse laengu. Ansambel Naised Köögis on pannud Puhja laulu sisse Aasta ema.