Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Riigikogus teaduspoliitika konverentsil, et riigil on selge soov siduda teadus tugevamalt Eesti majanduse ja ühiskonna arenguga.
„Meil tuleb jõuda selleni, et teadus on Eesti elus sama igapäevane, nagu praegu on e-riigi lahendused ning et 1% SKP-st teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks riigieelarvest oleks sama iseenesest mõistatav, nagu on kaitsekulutused või pensionid,“ ütles Mailis Reps.
Minister Mailis Reps lisas, et ühiskond ootab rohkem kui kunagi varem teadlastelt uusi lahendusi ühiskonna ees seisvatele proovikividele. Ta tõdes, et Eesti ei suuda rahastamise mahu poolest võistelda rikaste suurriikidega, kuid meie võimuses on oma eelised enda kasuks pöörata. „Kiirus, julgus ja nutikus on need, mis annavad Eestile võimaluse uusi teadussaavutusi ja tehnoloogiad katsetada ja olla maailmas esirinnas,“ ütles Reps. „Võime uhked olla selle üle, et meie teadus on paljudes valdkondades maailma tipus ning meie teadlased on olnud väga edukad rahvusvahelises koostöös. Eesti teadlased aitavad lahendada keskkonnaprobleeme, panustavad personaalmeditsiini arendamisse geeniandmeid uurides ning loovad paremat töö- ja elukeskkonda tuleviku tarkade linnade jaoks. Eesti on kogu maailmas esirinnas oma digilahenduste poolest, meid hinnatakse ja meie kogemustest õpitakse. Kuid selle edu taga on olnud selged valikud ja julgus uusi lahendusi katsetada.“
Minister Mailis Reps tõi välja ka mitmeid probleeme. „Meie ettevõtete sidemed teadusega on endiselt nõrgad. Meil napib inimesi, kelle töö sisuks on uute teadmiste loomine ja nende rakendamine. Ning tulles tagasi alguse juurde – meie igapäevategevuste kujundamisel ei tajuta ikka veel teaduse rolli,“ rääkis Reps. „Kui Ott Tänaku ja Magnus Kirti saavutustele elab kaasa kogu Eesti, siis Euroopa Teadusnõukogu grandi saamine ületab vaevu uudiskünnise. Ma väga loodan, et ükski Eesti teadlaste rakendamist vääriv teadustulemus ei jää riiulile seisma vaid seetõttu, et keegi sellest kuulnud ei ole. Soovin, et me oleksime rohkem loovad ja leiaksime üha uusi nutikaid viise, kuidas tehnoloogia enda kasuks tööle panna.“
Austatud Minister!
Esmalt tuleb TEADUS tuua laste-alaealiste arendamise, kasvatamise ja õpetamise protsessi 21.sajandile vastavalt.
Tänane pedagoogika ja didaktika on Eestis ju langenud pseudoteadusse (koos vastavate “tagajärgedega”)…
silmakirjalik etteaste. Mailis ise hävitab koolides igasuguse vaimse ja kehalise arengu, kõik mandumise tulemused aga salastab. Millele või kellele siis Mailis panustab? Kuulekatele lollidele? Või imele, et ehk keegi tema vastutegevusest hoolimata ikkagi läbi lööb? Kuid viimasel juhul on Mailis esimene, kes selle enda nimele kirjutab.
Meil NAPIB EETIKAT, mis annaks mõistusele juhiseid , millised positiivsed arengusuunad peaksid teadusel olema.
Mitte lihtsalt, et teed aga teadust, sõrgid mööda ebaeetilisi radu, mis viivad su EBAEETILISE TULEMUSENI.
Pole usundit, pole filosoofiat = pole positiivselt arenevat EETIKAT, pole üldse EETIKAT, selle tulemina. = UMBTEE.
Ebaeetilised arengusuunad teaduses. koos tagajärgedega, kärsitu rahaga pragmaatilisel ellurakendamisel.