Müüte murdev Lasnamäe

Andres Vään, Tallinna Lasnamäe linnaosa vanem

Kunagi märkis Roald Johanson oma saate sissejuhatuses, et Lasnamäest kuuleme siis, kui plahvatab mõni pomm või kui toimuvad valimised. Tõesti, müüte selle linnaosa ümber on palju. Arvatakse, et siin pole eesti keelega midagi teha või et see on paneelelamutega tööstusrajoon, kus on kõrge kuritegevus. Tegelikkuses on see linnaosa, mis areneb suure kiirusega, kus ehituskraanad tegutsevad pidevalt, kus Hollywood teeb filme, oodata on suurt spordilinnakut ja ka eestlasi on vägagi palju.

Need müüdid ei vasta aga tõele juba ainuüksi sel põhjusel, et Lasnamäe ise pole enam see, mis ta oli 20 aastat tagasi. Praegune Lasnamäe pole enam sama, mis ta oli viis aastat tagasi. Kõige tähtsam – Lasnamäe ei ole enam üksnes magamisrajoon, ta on iseseisev piirkond, kus on peaaegu kõik kohapeal olemas.

Lasnamäel elab pea 120 000 inimest. Kui Lasnamäe oleks iseseisev linn, oleks ta suuruselt teine linn Eestis. Siin elab üle 60 erineva rahvuse esindaja. Iga kümnes lasnamäelane pole ei eesti ega vene rahvusest. Samas elab siin palju eestlasi – 27  000, mis on võrreldav nii Nõmme kui ka Mustamäega.

Lasnamäest saab pealinna värav

Ettekujutus, et see on mingi geto, mis tuleb peatada, elab ehk mõne minevikku kinni jäänud inimese peas, aga tegelikkuses tunnevad Lasnamäe vastu huvi nii inimesed kui ka kapital. T1 kaubanduskeskus paikneb ju Lasnamäel. Kaua Eestisse oodatud IKEA rajas oma väljastuskeskuse just siia. Lasnamäel asub  meeletu kiirusega arenev Ülemiste linnak, mis pakub töökohti ja mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi.

Investeeringute koondumist Lasnamäele soodustab eelkõige suur elanike arv, head ühendused kesklinnaga ja Tallinna ringtee ning peagi valmiva Väo liiklussõlme kaudu kõigi põhimagistraalidega. Kui vaadata tuleviku arendusi, siis võib öelda, et Lasnamäele kavandatav Rail Balticu terminal, trammiühendus, bussiterminal ning lennujaam kujundavad Lasnamäest pealinna värava.

Kindlasti annavad inimesed hinnanguid oma elurajoonile ka selle põhjal, kas seal saab käia arsti juures või kas seal saab tegeleda spordi ja muude hobidega. Praegu on linn käivitanud Lasnamäele Narva maantee kinnistule uue meditsiinilinnaku ehituse, mis koondab kokku senised Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Haiglasse on kavandatud ligikaudu veerand Eesti eriarstiabist ning seal hakatakse pakkuma teenuseid kõikidel erialadel, mida praegu osutatakse Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaiglas. See arendus toob Lasnamäele ligikaudu 400 miljoni euro suuruse investeeringu.

Sel suvel sai Tondiraba spordihall juba viieaastaseks. Praegu on see üks eelistatumaid paiku nii uisu, hoki, curlingu, kui ka võitlusspordi ürituste jaoks. 6000 istekohta annavad võimalusi väga suuremahulisteks sündmusteks. Tondiraba Jäähall on toonud hulgaliselt kõrgetasemelisi  rahvusvahelisi võistlusi Lasnamäele. Juba järgmisel aastal toimuvad siin iluuisutamise juunioride maailmameistrivõistlused ning 2022. aastal toimuvad  Rahvusvahelise Uisuliidu korraldatud Euroopa meistrivõistlused.

Lasnamäe kergejõustikuhall Punasel tänaval on parim talvine võistlusareen Eestis ning pakub võimalusi ka teistele spordialadele, näiteks käib seal võimlejate aktiivne töö.

Kujunemas on spordilinnak

Tõsi, praeguseni pole Tallinna suurimas linnaosas avalikku ja multifunktsionaalset veekeskust. Aga juba lähiaastatel plaanitakse ehitada olümpianormidele vastav ujula. See tähendab ujulat, kus oleks nii 50-meetrine võistlusbassein kui ka 25-meetrine treeningbassein. See võimaldaks tipptasemel treeninguid ja rahvusvaheliste võistluste vastuvõttu. Lasnamäe Kergejõustikuhall, Tondiraba Jäähall ja selle kõrvale  kavandatav multifunktsionaalne Tondiraba park ning plaanitav olümpiaujula moodustavad linnaosast spordilinnaku, mis pakub võimalusi tipptasemel treeninguteks ja suurvõistluste korraldamiseks ning loob võimalused vabaaja veetmiseks ka linnaosa elanikele.

Kuigi kultuuriminister sooviks „peatada Lasnamäed“, siis sellise jõu ja tempoga arenevat piirkonda enam ei peata. Veelgi enam, ka Tallinna Linnateater alustas oma tootmisüksuse ehitust just Lasnamäele.

Siia soovitakse tulla üha enam – alles sai valmis aastaid kestnud uusarendus Pae pargis, kui juba alustas Merko Lahekalda suurarendusega, mis rajab Lasnamäele uue elupiirkonna moodsate korterelamute, kaupluste, väikeäride ja teeninduspindade ja lasteaiaga. Kõikide arenduste juures ei tohi aga jätta tähelepanuta, et säilima peavad ka rohealad. Kui Lasnamäest rääkides tekib paljudele silmi ette pilt vanade paneelmajade linnakust, siis tegelikkuses on säilinud palju loodust. Lisaks on viimastel aastatel rajatud mitmeid eriilmelisi parke – Pae, Tondiloo ja Priisle pargid.

Kunagisest magalast on kujunemas iseseisev üksus, kust pole vaja minna meelelahutuse ja paljude eluks vajalike teenuste saamiseks kaugemale. Kindlasti on meil ka argipäeva muresid, millega peame pidevalt tegelema – meelehärmi põhjustavad eluheidikud, pidevalt remonti vajavad teed, muruniitmised ja lume koristused. Aga need on omavalitsuste tavalised mured, millega me loodame senisest paremini hakkama saada. Igal juhul ei pea me rääkima ainult sellest, et „Lasnamäel on palju potentsiaali“, mis kõlab nagu kauge tulevik. Pigem on suured asjad juba praegu teoks saamas.