Peaminister Jüri Ratas kinnitas Riigikogus ÜRO säästva arengu eesmärkidele pühendatud teaduspoliitika konverentsil, et Eesti liikumine säästlikuma ühiskonna suunas sõltub nii inimeste valikutest kui ka meie oskusest teadlastega koostööd teha.
„Eesti võttis ühes teiste ÜRO riikidega 2015. aastal kohustuse täita aastaks 2030 seitseteist ülemaailmset säästva arengu eesmärki. Need hõlmavad pea kõiki eluvaldkondi alates inimese tervisest kuni energiakasutuse ja linnaplaneerimiseni. Aasta hiljem tehtud analüüs näitas, et Eesti peab sõnastatud eesmärkide täitmiseks parandama märkimisväärselt majanduse energiaressursitõhusust, vähendama sotsiaalset ebavõrdsust ja kasvuhoonegaaside heidet. Juba järgmisel aastal annab riigikantselei ÜRO-le uue ülevaate eesmärkide täitmisest ning ma usun, et see näitab meie liikumist õiges suunas,“ ütles peaminister.
„Riigi suurte sihtide saavutamine ei sõltu ainult riigikogust, valitsusest või mõnest ministeeriumist. See sõltub lisaks igast Eestimaa inimesest ja tema valikutest,“ ütles Ratas. „Seepärast ongi hea tõdeda, et säästva arengu väljakutse suurust on Eestis mõistma hakatud, arutelud selle üle on leidnud laia kandepinna ning teadlaste hääl on üha enam ja tugevamalt kõlamas. Seda nii probleemi mõistmisel kui võimalikke lahendusi pakkudes.“
Peaminister tõi üheks näiteks valitsuse hiljuti heaks kiidetud eesmärgi saavutada sajandi keskpaigaks kliimaneutraalsus, mis on tekitanud palju huvi ja käivitanud elava arutelu, kuidas säästlikuma Eesti poole liikuda. Üks võimalus selleks on näiteks transpordisektor, kus saab astuda suuri innovaatilisi samme taastuvenergia kasutamise poole. „Selleks peame tegema tarku valikuid ning rakendama oma teadlaste teadmisi näiteks vesinikutehnoloogia kasutusele võtmisel. See oleks üks väga konkreetne samm väiksema keskkonnakoormuse, puhtama õhu ning kestlikuma maailma suunas,“ ütles Ratas.
Koostöövõimalusi pakub ka riigikantselei ja rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatav Eesti pikaajalise strateegia Eesti 2035. „Soovime, et see dokument töötaks Eesti teadlaskonnale orientiirina, mis aitab ühiskonnale vajalikke uurimisprobleeme valida,“ ütles Ratas. „Usun, et Eesti teadus saab meid aidata rahvastikumuutustega kohanemisel, parandada inimeste tervisekäitumist ja pikendada eluiga, säilitada mitmekesine looduskeskkond, vähendada ühiskondlikke lõhesid, aidata riiki targemalt juhtida ja palju muud.“
Peaminister sõnas, et riigile oluliste probleemide lahendamisse panustamine on just see, mida Eesti inimesed teaduskogukonnalt ootavad. Selgemad seosed teadustulemuste ning ühiskonna väljakutsete vahel aitavad populariseerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning toita järelkasvu huvi Eesti teaduse edasiviimiseks. Ratas kinnitas, et see kõik aitab meid ka lähemale säästva arengu eesmärkidele.
Ratas viitas ka sellele, et konverents lõppeb aruteluga riigi sekkumisest majanduse ja teaduse arengusse ning kutsus üles seda eesmärki tõsiselt võtma. “Ma usun siiralt, et me kõik peame sekkuma – ametnikud, poliitikud, ettevõtjad, kodanikuühiskonna liikmed ning kõik Eestimaa inimesed. Sekkuma majanduse arengusse, muutes selle uute tehnoloogiate abil keskkonda säästvamaks. Sekkuma tervisetrendidesse ja tõstma ennetustegevuste ja uute ravimeetoditega meie kõigi eluiga. Samuti sekkuma ühiskondliku ebavõrduse põhjustesse ning näitama solidaarsust ja empaatiat. Selleks kõigeks vajame tarkust, väga palju teadustöötunde ning koostööd.“
Konverentsi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning haridus- ja teadusministeerium. Tegemist on kuuenda omataolise konverentsiga. Konverentsist lähemalt: https://www.etag.ee/
Säästva arengu eesmärkidest: https://www.riigikantselei.ee/
samuti, et tuleb tagasi minna labida, haamri ja vikati manu.