18.11.2019
Riigikogu sotsiaalkomisjon tutvus tänasel istungil ettevalmistatava pikaajalise hoolduse süsteemi kavaga, mis aitaks muu hulgas tööturule suure hulga neist inimestest, kes on praegu hõivatud oma lähedase hooldamisega.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder märkis, et praeguseks on oma lähedase eest hooldamise tõttu tööturult eemal ligi 15 000 inimest. „See aga ei peaks sugugi nii olema. Kahetsusväärselt on tekkinud olukord, kus hoolduskoormus on jäänud just lähedaste kanda. Tegelikult tuleks aga jõuda selleni, et abivajaja tee hooldusele saab alguse kohalikust omavalitsusest, kes peaks vaatama, mida ta teha saab, mitte püüdma abivajajat kohe lähedaste hooldamisele suunama,“ rääkis Mölder.
Tema sõnul on praegusel olukorral ka riigi jaoks rahaliselt mõõdetav kahju. „15 000 inimest, kes võiksid hooldamise asemel täisajaga tööl käia, tähendavad riigile hinnanguliselt 22-55 miljonit eurot saamata jäänud makse,“ ütles Mölder.
Komisjoni esimehe sõnul on uuest aastast plaanitud jõustuma muudatus, mille järgi hooldekodud võivad teha lepingu Haigekassaga üldhooldekodudes õendusteenuse rahastamiseks. „Jaanuarist on hooldekodude elanikele eeldatavalt tagatud õendusteenus läbi pearahapõhise rahastamise. Samuti on plaanis, et jaanuarist hakkab tervishoiuteenuste loetelus kehtima hospiitsteenus, mida saavad pakkuda haiglavõrgu arengukava haiglad.“
Ka sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et pereliikmetel on praegu liiga suur koorem kanda – seda nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. „Teenustele ligipääs sõltub üha enam abivajajate maksevõimest. Inimesed aga ootavad lahendusi, mis neid ka tegelikul aitaksid ja nende elu kergemaks teeksid.“
Kütt lisas, et regionaalne erinevus teemaga tegelemisel on Eestis suur. „Teatud omavalitsused on teistest vähem panustanud ja olukord ei saagi enne paraneda, kui ei tegutseta võrdsetel alustel,“ ütles Kütt.
Et olukorda parandada, on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel valmimas pikaajalise hoolduse süsteemi kava, mille üheks eesmärgiks on tuua leevendust lähedaste hooldajaile. Selleks on välja pakutud kolm mudelit, millest esimene põhineb riigi ja omavalitsuse partnerlusel, teine hoolduskindlustusel ja kolmas riiklikul tasandil.
TEA , KAS HOOLDATAVATE SOOVDE JÄRELE KA KEEGI PÄRIB??
MIKS TE SIIS KODUTEENINDUS ?+ PÕETUSVÕRGUSTIKKU EI TAHA TEKITADA? SELLISEL JUHUL ELALS HOOLDUSTVAJAJA IKKA O;A KODUS JA TEDA ABISTATAKSE 1-4 x PÄEVAS PÕHIVAJADUSTE OSAS.
MUIDUGI KUI TAL VEEL KODU ON… OMA KODU MÕTLEN…
JUBE HEA LAHEND – KÕIGEPEALT TULEVAD “LÄHEDASED” ABISTAMA, VÕTAVAD KODU ÄRA JA SIIS PISTAVAD VANADEKODUSSE ÕP HOSPIITSI , KUS EI LASTA ÄRA KA SURRA, VIIMASES PISTETAKSE TORUD KÕRISSE JM., ET ÄRA EI SUREKS JA RAHA JOOKSEKS.
ÕENDUS ON JU TORE ASI, AGA PARAKU MILLEKS SIIS VALURVI ARSTUD ON _ VALU VÕIB MUUTUDA TUNDIDEGA, TA ISELOOM JA TUGEVUS JA SIIS ON SPETS. VALURAVI ARSTI VAJA. PEALE VALU ON MUIDKI PIINAVAID OLUKORDI.m KUS TIHTIGI ÕEST VÄHEKS JÄÄB. NEED PATUSED VAESEKESED EI SAA ARSTI- MÕTLEN ERIARSTI- ENAM IIALGI NÄHA = MAKSAB JU RAHA ! EGAS TEMAL ,HOOLDATAVAL, ENAM ÕIGUSI EI OLE.
KUIDAS ON TAGATUD KONKREETSELT, MILLISTE SEADUSTE JA RAKENDUSSEADUSTE ALUSEL HOOLDUSAKUSTE ÕIGUSED JA ÕIGUSED OMA SOOVIDE RAHULDAMISEKS
on kindel kava, kes mida teeb ja kuidas vastutab? Ainult üldine mula, mida kõik teavad niigi.
Miks neid hooldajaid ei rakendata tööle teistegi hooldustvajavate juurde.? Nende vajajate kodus näit. käia kord või paar päevas.Egas nad oma hooldatava voodipeatsis seisa koguaeg. Seda ei tehta kusagil vanadekodu surilas ega hospiitsis.
Väga vabalt saaksid nad siis ju töötada, paljud neist ei tahagi päristööle minna, koduteeninduses ja kodupõetuses, käies vahepeal ka teiste hooldustvajajate juures kodus.
Näit. tekib küsimus: kui mul on mingi operats. või haigushoog, insult või infarkt, siis peetakse tipphaiglas, kus aINSANA NEID RAVIDA OSATAKSE JA KUS VASTAVAD SEADMED, TEAVE JA PERSONAL, KAS MA ÜLDSE TEATUD VANUSES SINNA SATUN, st. KAS KIIRABI VIIB , VÕI VIIB MAAKONNAHAIGLASSE, KUS LASTAKSE
VOODIS ASI HULLEMAKS MINNA JA SIIS SAADETAKSE VANADEKODU SURILASSE VÕI HOSPIITSI, KUIGI MUL OLID VÕIMALUSED TERVEKS SAADA. KELLEGA ma seal vaidlen või oma õigusi /kas mul neid enam üldse on/nõuan, mismoodi. ???Mul pruugi telefonigi olla ega ühtki inimest, kellele toetuda ja kes siis mu eest seisaks. Leian, et sellisel juhul oleks küll parem kohe ära tappa, mitte piinata ega solgutada.
KES NEID ASJU KONTROLLIB ??? KAS NÄIT. TIPPHAIGLAST VÕIKS SOTS.TÖÖTAJA VÕI ENDINE RAVIARST VM. KONTROLLIDA PATSIENDI EDASPIDIST OLUKORDA JA RAVI. LUUA MINGI ORGAN KONTROLLIKS.?
Muidu tuleb küll välja et IGAÜKS TEEB MIS TAHAB ABITUS SEISUS OLEVA VANA VÕI HAIGEGA.
ÕPGUSKANTSLERILE LOOTA ON SIIN NAERUKOHT, sest temani EI ULATU JU OTSENE JUHTUM. Need on JUHUSLIKUD AVASTUSED, MIS HETKEKS KÄRA TEEVAD JA SIIS VAIBUVAD.