Riigikogus peetakse täna olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu. Ettekande teevad Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu, Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ja ettevõtja Indrek Neivelt.
Keskfraktsiooni esimehe Sarapuu sõnul on paras aeg tuua maksuarutelud Riigikogu suurde saali, sest pikka aega on seda teemat käsitletud üsna ühekülgselt. „Eesti maksukoormus on Euroopa Liidu üks madalamaid ning langeb järgnevatel aastatel alla 33%, mis on oluliselt väiksem euroala keskmisest ning see paneb kahtlemata küsima, kas see tagab meie riigile ja inimestele vajalikku heaolu,“ ütles Sarapuu. „Ühiskondlikke probleeme kerkib esile aina enam, kuid nende lahendamiseks seab riigikassa aasta-aastalt selgemaid piire.
„Lisavahendeid vajavad hädasti näiteks vanemaealised, kellest viimaste andmete järgi pea pooled kannatavad suhtelise vaesuse käes. Samuti on Eesti olnud OECD andmetel aastaid sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas,“ tõi Sarapuu välja kitsaskohti.
„Kindlasti ei muutu midagi üleöö, kuid debatt maksusüsteemi uuendamise üle on ühiskonnas kahtlemata vajalik. Keskerakond teeb oma ettepanekud 2020. aasta kevadeks,“ ütles Sarapuu.
Eesti Keskerakonna poolt algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Maksusüsteem – kuidas edasi?“ arutelu algab kell 10.00. Otseülekannet on võimalik jälgida Riigikogu koduleheküljelt.
paiskab Raha-Kersti rahva sekka jälki valet. Meie maksukoormus pole alla 33%, vaid üle 50%. Üle poole algsest palgast võetakse julmalt maha, et rahvas ei saaks ise oma raha üle otsustada, vaid käiks keskbande juures kerjamas.
Vanaviisi maksustamine on oma aja ära elanud ning igasugune nikerdamine on ette läbi kukkunud.
Vaja on anda töötajale kätte KOGU palk. Siis saaks töötaja ISE oma raha kulutada, kus tahab ja milleks tahab. Maksuks on aga ainult ühitatud ühtse määraga TARBIMISmaks Sellest koguneb ka üldmaks, millest saab jagada abiraha (pinss lastele ja surmaeelikutele ja abiraha santidele ja lollidele ja laiskadele). Tarbimismaksu määr selgub aja jooksul.
Pool tarbimismaksust läheb ostja ja pool müüja omavalitsuse arvele. See võrdsustab Ruhnu ja Tallinna.
Nii tõuseks palk kohe 2 korda suuremaks ning ka abiraha jaotataks õiglaselt.