BERLIIN, 27. november, AFP-AP-BNS – Saksa kantsler Angela Merkel nimetas kolmapäeval NATO-t Saksamaa jaoks eluliselt oluliseks ja ütles, et Berliin täidab alliansi kaitsekulutuste eesmärgi kaks protsenti SKT-st 2030. aastate alguses.
“NATO säilitamine on meie endi huvides, isegi rohkem kui külma sõja ajal,” lausus Merkel kuus päeva enne alliansi liidrite kohtumist Londonis, nimetades NATO-t rahu ja vabaduse kaitsevalliks.
Kantsler märkis, et Saksamaa jaoks on õige NATO nimel pingutada ja võtta alliansis enda kanda suurem vastutus.
Merkeli sõnavõtt järgneb Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni palju kriitikat pälvinud avaldusele, milles ta kirjeldas NATO-t ajusurma seisundis olevana.
Macron ütles usutluses majandusajakirjale Economist, et Euroopa ja USA vahel napib strateegilistest küsimustes koordinatsiooni, ning sarjas samuti NATO-sse kuuluva Türgi ühepoolset sõjalist tegutsemist Süürias.
Merkel kritiseeris seejärel Prantsuse riigipea avaldust tavatult karmilt, öeldes, et praegu pole aeg sellisteks lahmivateks hinnanguteks, tema seda seisukohta ei jaga, ja märkis, et NATO on endiselt asendamatu.
Kolmapäeval ütles liidukantsler, et Türgi on NATO-s keeruline partner, kes on alliansist mõnevõrra võõrandunud. Ta lisas aga, et partneriks olemine tähendab võimalust väljendada eriarvamust.
“Ma ütlen, et Türgi peaks jääma NATO liikmeks, sest alliansi jaoks on Türgi kuulumine sellesse strateegiliselt tähtis,” ütles Merkel.
Saksa kantsler toonitas Washingtoni rolli muutumist maailmapolitseinikuna, öeldes, et USA ei võta enam automaatselt enda kanda vastutust, kui “meie ümber põleb”.
Samas märkis ta, et Euroopa ei suuda ennast ise kaitsta, mistõttu on NATO säilitamine eluliselt oluline.
Merkel lubas, et Saksamaa jätkab seetõttu kaitsekulutuste suurendamist eesmärgiga jõuda 2030. aasta alguses NATO-s kokkulepitud tasemele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
USA riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien kiitis usutluses Saksa päevalehele Bild Saksamaa lubadust, kuid märkis, et oleks hea, kui Saksamaa võtaks enda kanda ühe maailma liidri rolli.
Juhtiva majandusliku jõuna lasub Saksamaal kohus investeerida kohaselt riigikaitsesse nii enda kui ka oma liitlaste kaitseks, lausus O’Brien.
NATO liikmesriikide liidrid kohtuvad Londonis 3.-4. detsembril.
AFP – AP – Baltic News Service
Keegi peaks ikka kirjutama ka mis kasu on NATO-st. Kas ei tuleks jätta juba see sõjaõhutamine.Või tahetakse sõda et õigustada NATO peale minevaid kulutusi. Või on NAtO tüdinenud tegevsetult Venemaa piiri ääres passimisestteades et sealt mingit ohtu pole karta. aga kindel on see et ka häda korral ei suuda NATO Venemaa vastu midagi ette võtta ja Venemaa ei värise hirmust. Mitte NATO ei vabastanud Süüriat isislastest vaid hoopis Venemaa ja sealt ei tule enam põgenikke. põgenikud tulid kontrollimatult ja korraldasid veresaunu eurooplastele. NATO ei võtnud midagi ette. türgi on tubli kui jötab sõjaõhutamise Venemaa vastu.
mutt. Nagu Õudne Loone.
Miks Angela ei maini poole sõnagagi seda, et kui seni on nad panustanud ühiskaitsesse Venemaa vastu alla 2%, siis kes nende asemel selle ärajäänud ehk võlguoleva osa tasub? Eesti kulutab üle 2% (vist oli juba 2,16%) juutidelt vibupüsside ostmiseks aga Angela kaitsjad kardavad isegi tänavale ilmuda, sest mõni muslimijunts võib neid kiviga visata.
Õiged andmed. Rahvale ei ole tähtis kes valitseb. Kas Soome, Venemaa või Ameerika? Tähtis on see, et elu oleks oluliselt parem. Praegune valitsus räägib heast elust. Teised riigid sellest ei räägi vaid elavad.
Meie riigi valitsejad kardavad, et hea elu neil saab otsa.
Milleks nuumata 2% SKP-ga võõraid relvatööstureid? EL peab looma oma relvajõud mis alluvad Euroopa Liidule. Euroopa Liit peab saama võimaluse ise otsustada, kes on vaenlane, kes sõber.Kõige kasulikum ja mõistlikum oleks võtta ka Venemaa Euroopa Liidu liikmeks. Kohe kaoks ära suurim vaenlane ja (tuuma)sõjaoht. EL liikmena ei suudaks Venemaa oma olematult väikese rahvaarvuga(Euroopa Liiduga võrreldes) ja kümneid kordi väiksema majandusega haarata Euroopa Liidus juhtpositsiooni. Vastupidi: Venemaalt lahkuks suurem osa kvalifitseeritud tööjõust. Majanduse võtaksid üle lääne ettevõtjad., kaitsekulutusteks piisaks 1-1,5% SKP-st….
on ebamäärane ega kajasta täpsemalt suhet eelarvesse. Põhimõtteliselt peaks sõjaksvalmistumise kulutused olema 3% eelarvest, 11,6 miljardi korral seega 348 miljonit.
Kui ka EL peaks moodustama oma relvajõud, siis tuleks arvestada mitte ainult eelarveid ehk liikme jõukust, vaid eelarve ja kodanike arvu jagatist. Seega tuleks Eestis 11600000000/1100000 = 10545. See oleks Eesti osalustegur. Siis oleks arvestatud nii kodanike arv kui ka nende jõukusaste. Vaesemal on vähem kaotada, rikastel vastupidi.
Põhimõtteliselt peaks meil olema 3 kava:
1. – puhtliiduvabariigiline, ainult meie omaosalus
2. – EL-i või muude lähiriikide koostöö
3. – koostöö üleookeanimaadega (USA, Kanada, Jaapan)
Saksamaa huvides on sõbralk suhtumine suurriikidesse nagu Venemaa, Hiina ja USA. Nendest oleneb rahu aga NATO ei suuda nende vastu midagi. NATO on tühi koht vaid Venemaa hirmutamiseks kuigi Venemaa ei karda teda. Millal külla saadakse aru et keegi ei lähe teist riiki kaitsma sest siis vallandub suur sõda ja väikeriigid ei suuda midagi teha. Aitavad vaid head suhted riikide vahel ja tuleb lõpetada sõjahüsteeria mida mõned arendavad näod vihast moondunud.
ja natokate vahel valitsebki täna teatud tasakaal et kumbki pool ei alustaks Pürrose lahingut.
Kui isegi Nato on relvastuselt tugevam, on Venemaa lahmakas ala ning suudab anda ka teravaid vastulööke. Seda just USA kardab, teise dei saa sellest veel aru. Samas on USA-l eelis, et ta suudab salvata mitmest kohast üle ilma, vankadel on vaid üksikud pesitsuskohad välismaal. Vaatasin Suuriias vankade sadamat, see on sisuliselt mannetu. Väikesed laevad, mis on kohe rakettide saagiks. Ka ei suudaks need jänkide ristleja suurtükkidele vastu seista. Pigem on seda vaja tugipunktiks mingi lähima paiga kiireks ründamiseks, jätkusuutlikkus sel puudub. Vankad võivad küll za roodinu ja za Puutina surma, kuid see on loll enesetapp.
Aja jooksul aga see tasakaal võib muutuda, seda vankad ootavadki. Teel sinnapoole Nato on. Juba Tramp kuulutas, et vähendab oma panust Natosse. Kuna ka teised on rahupimedusega löödud, siis ka nemad oma osalust ei suurenda ning kokkuvõttes nõrgeneb ka Nato kui äpude liit. Ning kui kell kukub, siis läheb lahti!
Macroni sõnum on ka see, et ei saa sisse tungida teistesse riikidesse ja viia sinna demokraatiat ja liberaalseid väärtusi, teisisõnu, kui kuskil on rahvas, kes on harjunud diktatuuri ja sõnavabaduse puudumisega ja nad on rahul sellega, siis pole vaba maailma asi hakata neid sundima muud moodi elama. näide on USA sissetungimine Iraaki. NATO seal ei osalenud, ainult meie poisid saadeti appi ameeriklastele. Ühesõnaga Eesti oli ainuke, kes aitas USA-l naftat seal hankida. Dollar on ju seotud naftaga. Macron tegi 2017a. sept. algatuse, paralleelse NATO-ga EUROPEAN INTERVENTION INITIATIVE (EI 2). Sellega ühinesid UK, Taani, Soome (ei ole NATO-s), Rootsi ja ka Eesti. See ongi plaan B.
Venemaaga pole NATO-l mingit tegemist sest Venemaa poolt pole mingit hädaohtu karta aga NATO võiks minna appi riikidele kus tegutsevad jõugud kes tapavad inimesi. NATO venemaa vastu ei saa, tal pole sellist varustust ja mitte iialgi ei läheks ta Venemaa vastu sõtta kui olekski selleks mingi vajadus. venemaa tahab hoopis hästi läbi saada Euroopa riikidegaja. Ma ei õigusta seda tüliõuna Krimmi äravõtmise näol aga kunagi kinkis ukrainlasest Venemaa valitseja Krimmi Ukrainale karistamatult ja nüüd sai Krimm taas Venemaa osaks elanike soovil ja seal on palju parem elu kui varem Kasutati enesemääramise õigust. USA tahtis sinna paigutada oma sõjaväge ja sõjavarustust. Minu teada pole NATO mitte midagi kasulikku teinud vaid tõepoolest oleskleb Venemaa piiri ääres. See Venemaa-vastane tegevus on nende õigustamiseks. Aga eks on ka neid kes ihkavad sõda miks muidu käib alatu Venemaa-vastane tegevus. Venemaal on küllalt liitlasi ja need riigid kes tegutsevad Venemaa vastu on vähemuses ja käituvad alatult. Siiani ei ole karistada saanud Ukraina Maidani tapatalgutes osalejad, need mõrtsukad keda valmistati ette Poolas ja ka mujal. Euroopas kiidetiheaks see verine ja ebaseduslik võimuvahetus. Jube mis toimub aga siiani pole ma märganud millega teeleb NATO. Kindel on see et Venemaa teda ei karda.