Riigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu raudteeprojekti puhul on tekkinud tegevuste elluviimisel hilinemisi ja osade tegevuste maksumuse prognoosid on suurenenud, mistõttu pole projekti tähtaegne valmimine ilmselt realistlik.
Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat rahastuslepetes kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas, teatas riigikontroll.
Näiteks hilineb Eesti tegevustest Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt viis aastat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) väitel valmivad need siiski hiljemalt 2026. aastaks. Euroopa Komisjonile saadetud aruannetes on toodud hilinemiste põhjustena välja põhjalikumate uuringute tegemise vajadus, hanke või konkursi luhtumine ning kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse oodatust hilisem kehtestamine.
Rail Balticu projekti Eesti osa peamise elluviija, Rail Baltic Estonia OÜ sõnul on hilinemist põhjustanud ka projekti koordinaatori ehk Lätis asuva ettevõtte RB Rail AS-i tegevuste, näiteks projekteerimisjuhiste koostamise hilinemine.
Kogu Rail Balticu projekti tegevused kolme riigi peale kokku on keskmiselt poolteist aastat rahastuslepetes kokku lepitud ajakavast maas. Eesti on soovinud Rail Balticu projektiga võimalikult kiiresti edasi liikuda ja on seetõttu teiste Balti riikidega võrreldes võtnud rahastuslepete kohaselt korraga ette rohkem tegevusi – rahastuslepetes kokku lepitud 71 tegevusest on Eesti vastutuses 27.
Kui liikmesriik ei suuda aga kaasrahastust õigel ajal ära kasutada, on Euroopa Komisjonil õigus raha tagasi küsida. Samas on poolte kokkuleppel võimalik rahastusleppeid muuta, sealhulgas pikendada tegevuste elluviimise tähtaegasid ning jaotada tegevusi osadeks. Rahastuslepete elluviimise pikendamist on ministeeriumid ja RB Rail ka juba taotlenud.
Rail Balticu projekti Eesti riigi vastutusel olevate tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9 protsenti võrreldes Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud kolmes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega. Näiteks läheb prognoosi kohaselt raudtee teiste taristutega ristumiste esimene ehitusetapp 20,5 miljonit eurot rahastusleppes kokku lepitust kallimaks, samuti prognoositakse Pärnu ja Ülemiste terminali ehitamise kallinemist.
Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi aga rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise. Kallinemine on olnud põhjustatud muu hulgas maksumuse prognooside täpsustumisest. Samas märkis riigikontroll, et suurte projektide puhul on maksumuse suurenemine ning ajakava pikenemine pigem tavapärane.
Rail Balticu raudtee rajamise rahastamine kuni selle valmimiseni on riigikontrolli hinnangul läbi mõtlemata. Projekti elluviimise rahastamine EL-i Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF-rahastu) kaudu toimub tegevuste kaupa taotluste alusel erinevatel EL-i eelarveperioodidel, mistõttu ei ole kindlust, millises mahus ja millise toetusmääraga on võimalik saada EL-i kaasfinantseering raudtee lõpuni ehitamiseks.
Euroopa Komisjon on siiski avaldanud korduvalt poliitilist toetust Rail Balticu valmimisele ja peab seda prioriteetseks taristuprojektiks EL-is. Projekti rahastamist planeeritakse riigieelarve strateegias ja riigieelarves ehk kokku viieks aastaks ette.
Perioodil 2010–2023 on projekti Eesti osa arendamiseks kulutatud ja kavas kulutada kokku 433,9 miljonit eurot, mis moodustab projekti Eesti osa eeldatavast maksumusest 32,1 protsenti. See omakorda tähendab, et vähemalt 67,9 protsendi osas täpsem rahastamisprognoos, sealhulgas omafinantseeringu võimalikud rahastusallikad, praegu puuduvad.
Riigikontroll soovitas ka oma 2017. aastal koostatud ülevaates, et riik peaks välja töötama plaani Rail Balticu projekti rahastamiseks ning stsenaariumid juhuks, kui Euroopa Liidu kaasrahastuse määr osutub planeeritust väiksemaks või projekt kallineb. Seda pole seni tehtud.
Riigikontrolli audit näitas ka, et Rail Balticu projekti hangete korraldamiseks ja lepingute haldamiseks on Eestis jagatud ülesanded ja vastutus ning toimitud üldjoontes seaduste ja kokkulepitud reeglite kohaselt. Enamiku hangete korraldamise ja lepingute haldamise eest vastutab Rail Baltic Estonia, kes on oma ülesannetega seni valdavalt hästi hakkama saanud. Kehtestatud on asutusesisesed korrad ja juhendid, mida on hangete korraldamisel ja lepingute haldamisel üldiselt ka järgitud.
Projekti Eesti osa järelevalve korralduses ning riskide ja muudatuste juhtimisel esineb riigikontrolli hinnangul siiski probleeme. Kuigi enamikku Eesti vastutuses olevaid Rail Balticu projektiga seonduvaid tegevusi viib ellu Rail Baltic Estonia OÜ, vastutab siiski nende tegevuste õigeaegse ja eelarvekohase elluviimise eest MKM.
Samas pole MKM paika pannud, kuidas tehakse järelevalvet Rail Baltic Estonia tegevuse üle ning kuidas juhitakse projektis ettetulevaid olulisi muudatusi, näiteks märkimisväärset ajakava pikenemist või kulude suurenemist. Auditi ajal taastati küll projekti juhtrühm, mille peamine eesmärk on tagada regulaarne infovahetus projektiga seotud poolte vahel ning kokkulepete saavutamine juhtkondade tasemel, kuid selle töö tulemusi polnud riigikontrollil veel võimalik hinnata.
Riigikontroll soovitas Rail Balticu projekti tõhusamaks arendamiseks MKM-il töötada välja projekti muudatuste juhtimise ning järelevalve korraldus, sealhulgas määrata kindlaks MKM-i roll ning vajalikud protseduurid. Lisaks soovitas Riigikontroll MKM-il analüüsida koostöös rahandusministeeriumiga projekti rahastamise riskide vähendamiseks võimalikke rahastamise stsenaariumeid ja koostada rahastamise prognoosid.
Majandus- ja taristuministri hinnangul on Rail Balticu raudtee rajamiseks varem kokku lepitud tähtajad jätkuvalt realistlikud ning MKM koos teiste projekti pooltega teeb pidevat tööd, et raudtee valmiks 2026. aastaks. Ministri hinnangul on projekti Eesti osapoolte rollid ja vastutus lepingutega reguleeritud ning ministeerium on planeerinud raudtee rajamise rahastamise vajalikul määral ette, järgides kõiki seadustes toodud kohustusi ja võimalusi.
Samas märkis minister, et riigikontrolli soovitused projekti rahastamise stsenaariumite analüüsimiseks on küsitavad seaduste ja määrustega paika pandud riigieelarve planeerimise ja koostamise põhimõtete, sealhulgas riigieelarve universaalsuse põhimõtte seisukohast, ning nende täitmine võib rikkuda põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni ning riigikogu finantspädevuse põhimõtteid. Riigikontrolli hinnangul ei piira projekti eelarve detailsem analüüsimine ja stsenaariumite koostamine riigikogu õigusi ega otsustuspädevust.
Rahandusminister vastas riigikontrollile, et auditiaruandes kirjeldatud olukord, kus projekti suurema kuluga perioodi rahastamisprognoos puudub, on põhjendatud riigisisese poliitilise tahte ja riikidevahelise kokkuleppe puudumisega selle kohta, kas suurema omafinantseeringu korral jätkatakse projekti.
Minister pidas sarnaselt riigikontrolliga oluliseks probleemiks, et pole loodud stsenaariume juhuks, kui Eesti eelarvest oleks vaja oluliselt suuremaid summasid, kui praegu on kavandatud. Rahandusministri sõnul pole põhjust kahelda, et ka järgnevatel aastatel leitakse riigieelarvest omafinantseeringu raha kuni 19 protsendi ulatuses ehitusmaksumusest.
Samas leidis rahandusminister, et juhul kui EL-i toetus Rail Balticu projekti elluviimiseks peaks osutuma eeldatust väiksemaks, tuleb põhjalikult kontrollida kogu projekti sotsiaal-majanduslikku tasuvust, sisulist põhjendatust ja trassi valikuid.
Rahandusministeeriumi seisukoht on, et projekti osapoolte vahel tuleb rääkida läbi ja leppida kokku elluviimise uus, muudetud ajakava või projekti peatamine, sest Balti riigid ei saa oma eelarvest suure tõenäosusega rahastada projekti elluviimist selle tasuvusanalüüsis välja toodust oluliselt erineva osaluse määra ja mahu korral. Rahandusministri hinnangul tuleb pidada alusetuks MKM-i hinnangut, et raudtee ehitatakse valmis ka ilma EL-i toetuseta.
Rail Baltic Estonial soovitas riigikontroll arendada riskide õigeaegseks avastamiseks ja maandamiseks edasi riskijuhtimissüsteemi selliselt, et see aitaks leevendada projekti tegevuste kallinemist ja tegevuste venimist. Samuti soovitas riigikontroll dokumenteerida tegevuste läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks hangete korraldamise ning lepingute haldamise arutlused ja otsused, riskitöögrupi kohtumised, hankekomisjoni liikmete valik ning hankeplaani muutmise põhjused.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees nõustus valdavalt riigikontrolli soovitustega ning märkis, et projekti arenedes on plaanis sisemisi eeskirju ja juhendeid regulaarselt täiendada ning seejuures võtta arvesse Riigikontrolli soovitused.
Tegu on riigikontrolli auditiga, mis käsitleb Rail Balticu raudteeprojekti rahastamist ja elluviimist Eestis aastatel 2014–2019. Kõiki kolme Balti riiki hõlmav Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli ühisaudit Rail Balticu projekti edenemise kohta avaldatakse praeguste kavade kohaselt 2020. aasta jaanuaris.
2018. aastal alustasid Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused Rail Balticu projekti ühisauditiga, mille eesmärk oli analüüsida, kuidas projekti rahastamine, hangete läbiviimine ja lepingute haldamine on korraldatud. Paralleelselt analüüsis riigikontroll projekti elluviimist Eestis ja koostas selle kohta eraldi aruande.
BNS
ka võltsvalitsust mõista – kui nüüd ei ehita, siis pärast ise ei ehita ammugi. Nagu Nikita tahtis ehitada elektriraudtee Tallinnast Tartuni, kuid võeti enne maha ja seniajani pole seal elektrit. Meil ju ainult lubatakse aga pärast valimist poetakse kohe rukkisse.
Kuid loomulikult on selline raudtee meil tobe, arvuta kuidas tahes. Brüsselis on kena käega lahmida, mis need mõni miljardit, kuid meil tuleb seda totrust ka ülal pidama hakata. Nagu praegu Koidula-Valga lõiguga, kus raha lennutatakse taevasse. Kuigi rööpad on maas.
Tallinn-Lissabon rong ikka tuleb? See oleks igati kasulik, sest vahepeal on reisijaid murdu ja meie tühjad vagunid saavad ruttu täis.
Reil Peldiku rööpad kaovad võsasse, kus ta koht ongi.
Üks tark mees võttis alles hiljuti sõna kuidas põhja Norrast hakkab kaup läbi Eesti liikuma ja seda tuleb nii palju,et reisijaid polegi vaja. Kogu see Rayl Balticu ümber toimuv on nagu hobuse unenägu.
Miks salastatakse kõik mida rahvas tegelikult peab teadma ? Mis riik see on kus iga kõrge ametnik võib üks kõik mida ka oma eraelusse puutuva salastada ?
Hõiskame õigusriigist aga tegelikult oleme rohkem Banaania kui paljud riigid Aafrikas !
Põhja-Norra umbluu on meitemeeste umbluu. Et hiinlased hakkavad jõulupakikesi eurooplastele saatma laevaga üle põhjapooluse ja siis laaditakse seeümber Aoome raudteele, veetakse Helsingisse, kus laaditakse ümber laevale, et tuua see Muugale, kus kaup uuesti ümber laaditakse Reilpeldiku rongile, mis viib siis Euroopasse mingisse sõlmjaama, kust aurodega pakikesed laiali veetakse ja lõpuks kohalikud postiljonid asja sihtisikule toimetavad. Seda selle asemel, et otse sihtsadamasse viia, sest laevaga on 2…3 korda odavam kui rongiga. Vaat millise tasemeni on meie haritustase jõudnud! Ja sellist mõtlemisviisi arendab edasi ka Mailis.
MUIDUGIST HAKATAKSE MURDU SÕITMA!!! LOLLID KES ARU EI SAA. AINUÜKSI EESTI PENSIONÄRID, KUI OMA 7.-euri /loe seitse/ ERAKORRALIST KÄTTE SAAVAD ,KOHE HAKKAVAD PÕRUTAMA BRÜSSELISSE jm.
A PÕHJA-NORRAST TUUALSE PÕDRANAHKU JA VORSTI JA VIIAKSE …SEST VAATA, NORRA ON NII SUUR MAA, NII TOHUTU MAAILMAMÕISTES, ET VARUSTAB PÕDRAELUDEGA TERVET EUROOPAT, VENET JA HIINAT.
OTSEKUI LOHEKURKU …