Sotsiaalkomisjon sai tänasel istungil ministeeriumide ja advokaadibüroode esindajatelt ülevaate kogumispensioni eelnõu kohta tehtud analüüsidest, mis käsitlevad reformi kooskõla põhiseadusega.
Kohustusliku kogumispensioni reformi eesmärk on muuta kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Eelnõu annab II samba pensionikogujatele II sambast väljumisel õiguse võtta rahas välja ka tema eest II sambasse makstud 4% sotsiaalmaksuosa. Varasemad analüüsid on näinud selles vastuolu võrdsuspõhiõigusega, kuna I samba pensionikogujad oma sotsiaalmaksu enne pensionipõlve välja võtta ei saa.
Komisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et advokaadibüroo hinnangul ei esine põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõiguse rikkumist, kuna I ja II samba pensionikogujate õiguslik kohtlemine on juba praegugi nii erinev, et tegemist ei ole advokaatide hinnangul võrreldavate gruppidega. „Seega otsest vastuolu põhiseadusega ei tuvastatud, kuid parandamiskohti on eelnõus küll,“ sõnas ta.
Mölder tõi välja, et eelnõu kohaselt rakendub II sambast väljamakse piirang 10 100 eurot ja seetõttu on need, kes soovivad II sambast raha välja võtta ja kelle II samba väärtus on sellest piirist kõrgem, ebasoodsamas olukorras. „Siin leidsid analüüsi tegijad, et piirang võib liialt intensiivselt riivata põhiseadust. Samas on sellel piirangul kaalukad põhjendused ja meil on võimalik eelnõu menetlemisel neid piiranguid leevendada, näiteks konkreetne summa protsendiga asendada,“ lisas Mölder.
Lisaks pööras sotsiaalkomisjoni esimees tähelepanu maksepuhkusele, mida saaks eelnõu kohaselt võtta mitte vähem kui kümneks aastaks. „Selline piirang maksepuhkuse võtmisel võib kaasa tuua läbimõtlematute otsuste riski ja kindlasti tasub kaaluda, kas see piir ikka peab kümme aastat olema.“
Komisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et kogumispensioniga liitujaid ja sellest väljujaid tuleb kohelda võrdselt, kuid uue eelnõuga seda ei tehta. „Seda, et võrdust pole võimalik tagada, kuulsime täna paraku ka analüüside tegijailt,“ ütles ta.
Kütt lisas, et II sambast lahkujaid on seaduse jõustumisel kindlasti rohkem, kui praegu arvatakse. „Kahjuks liigume valitsuse eelnõuga selles suunas, et 30 aasta pärast ei ole meil arvatavasti enam pensione, vaid toimetulekutoetused.“
Istungil osalesid Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN, advokaadibüroo TGS Baltic, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.
on ka senise rahvaröövimise lõpetamisseadus sisult kehvake. Ta nimelt EI LÕPETA, vaid omakorda nöögib valikuliselt seni röövituid. Tuleks lubada korraga kõik välja võtta ning mitte mingit maksu sellele niigi pealesunnitud rahalt veelkord võtta ei tohiks. Aga ahnus ei küsi ja MaHe, JuRa ja HeVaSe kusevad mõistuse hääle ja õigluse epale.
Kes aga tahab endiselt juudi pankureid toita, las sõlmivad uued lepingud, kus selgelt kirjas, palju inimene petta saab.
Ää muretse, hoolduskindlustus määrib palsamit pankurite haavade pääle.
ja tervisekindlustus ravib vaeseid,rikkaid ja keskmikke erinevalt, jüsku USA-s
Ka tervisekindlustus määrib pankurite vermeid ja eraldab sikud lammasest = vaestemajad ja hooldekodud saavad olema tärnidega nagu hotellid.
Sellest hoolimata valitseb neis hirm, depressioon ja peidetud ahastus ,väsimus.
Miks ei saa usaldada riiki? Võtab maksud ja teeb mis vaja, teeb hästi, hoolivalt, nende soove teades ja järgides,kellega teeb.?