Riigikogu võttis täna vastu 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulude maht on 11,6 ning tulude maht 11,8 miljardit eurot. Võrreldes tänavusega kasvavad kulud ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.
Riigieelarve lähtub valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.
Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.
Haigekassa eelarve kasvab 2020. aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.
Teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teadusasutuste baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadus- ja arendustegevuseks 219,1 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal on riigieelarves 0,75 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKPst. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.
Riigieelarve näeb ette lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,2 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.
Omavalitsuste tulud ulatuvad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.
2020. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.
Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKPst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKPst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.
Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKPst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKPst.
a kusse 7.-eurot erakorralist tõusmist jäeb ???
missa sest es reagi, et väiksemad pinsid saavad poole vähem indekseerimist. et kui oled vaene siis anname vähem, küll rahul oled. see ongi see sidusus või? Vaata kus leib 2 x kallimaks läind ja muud asjad koa.
eks indekseerimine ole ju hindade tõusu kaitseks, see pole mitte pinsitõus kui selline. missa sest tõusust es kirjuta, sest 7.-eurikust? Kas unustasite see 7,- euri ää või magasite maha või leidsite, et niigi küll saadud, jätame 7-me koa välla.
arvutame siis kokku 350.-euri (praegune pinss mis EI OLE MITTE KESKMINE )+ ca` oodatavat indekseerimist
20-23.-euri = 370-373.-euri + 7.-euri(kui see tuleb üldse) =378- 380.-euri , et see ei mahu ju suhtelise vaesuse piirist väljapoole, see mahub LAUSVAESUSE PIIRI SISSE TÄIEGA, kui ei usu, KÜSI EUROOPALT JÄRELE.
Ime siis ,et Eestis vanad enamuses depressioonis on ja üksildased. Üks depr. põhjusi on majanduslik viletsus.
Ei saa koeragi võtta, et seltsiks oleks.
millal Jurka ajju jõuab teadmine, et meie kandis on arukas aastas võtta vastu 2 eelarvet? Üks suveks ja teine talveks. Need on sedavõrd erinevad hooajad, et lausa vajavad eraldi arvestamist ja kavandamist. Las algab suve-eelarve jürikuu 3.-st esmaspäevast ja sügiseelarve 26 nädalat hiljem.
Miks meie lollpead nii lihtsast asjast aru ei saa? Või on tegu samasuguse nihverdamisega nagu teedemaksuga, et algul pidi kõik minema teede tarbeks, üsna ruttu hakati sellega muid auke täitma. Nii tundub ka aastaeelarvega, et siis parem sahkerdada ning augud ei paista teravalt välja.
Oma viletsuses olete ise süüdi sest teete valesid valikuid !
Minu ajal oli elu lill ! Ansip Brüsselist.