Teisipäeval langes menetlusest välja sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis nägi ette tuleva aasta aprillis jõustuva apteegireformi praegusel kujul tühistamist ning arutelu taasavamist.
Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 50 saadikut, vastu hääletas 46 saadikut, erapooletuid ei olnud.
Eelnõuga sooviti kaotada olemasolevate apteekide omandistruktuuri osas kehtestatud piirangud. Samuti poleks pidanud üle 4000 elanikuga linnades lõpetama haruapteegid oma tegevust.
Komisjoni hinnangul on piirangute rakendamise tulemusel oht, et toimimise löpetab ligikaudu 64 protsenti apteekidest Eesti turul. Üleminekuperioodile varasemalt püstitatud eesmärk, et proviisorapteegid täidavad tekkiva tühimiku, on eelnõu algatajate vaates olnud ennatlik ja omandipiirangud sätestamine oleks ebaefektiivne meetod apteegiteenuse kvaliteedi ja ravimite kättesaadavuse tagamiseks.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas neljapäeval pressiteate vahendusel, et ravimiseaduse muutmisega probleemid ei kao, vaid süvenevad. “Anname selle eelnõuga seadust muutma asudes signaali, et seadusi ei peagi täitma. Ka ravimiamet on leidnud, et muudatused viivad selleni, et kuigi teenus on formaalselt hästi kättesaadav, kannatab selle osutamise sisuline kvaliteet,” märkis ta.
Viis aastat tagasi vastu võetud apteegireform näeb ette, et alates 1. aprillist 2020 ei tohi apteeki omada ravimite hulgimüüjad, kõik apteegid peavad kuuluma 51 protsendi ulatuses proviisoritele ning haruapteegid ei tohi jätkata tegevust üle 4000 elanikuga linnades.
Apteegireformi poolt on muu hulgas proviisorite koda. Hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) on jällegi olnud seda meelt, et apteegireformi ei peaks praegusel kujul ellu viima.
BNS
ei jaga neist apteekidest mõhkugi, kuid juba loomu poolest hakkavad vastu piirangud. Ning leian, et kõik lihtravimid peavad olema kättesaadavad kus iganes. Kas müüb neid puskariajaja Sauna-Maali või Linnamäe Margus oma ülekullatud apteegist isiklikult.
Apteeke on liiga palju. Poodides ei peaks neid olema.Apteekides peaksid inimesi teenendama vastava hariduse saanud inimesed aga mitte lihtsalt müüjad. Mitte midagi ei juhtu kui apteeke on vähem. Aga see mida tegi reformistlik valitsus kaotades ära ravisaamise võimaluse kohapeal oli kriminaalne kuritegu.
vahe on, kui analgiini müüb sulle ülikoolitatud apteeker või põhikoolist läbiveetud Mann? Ega sellepärast analgiin kui ravim muutu.
ON KÜLL VAHE. KOOLITATUD MANNIL ON EHK ROHKEM TEADMISI + SÜDAMETUNNISTUST EGA OSTA KURAT TEAB KELLE K@EST VALEANALGIINI.
ei rääkinud VALEanalgiibist, vaid ANALGIINIST.
Loodus tühja kohta ei kannata ja peale eilset kartellikokkulepet ja steriki olen nüüd 100% seda meelt, et need hulgimüüjad pangu oma putkad kinni. Eilne päev näitas tegelikult väga jõuliselt, mis toimub meie ravimiteturul ja siin ei ole mingit konkurentsi, vaid kartell, kus hinnad liiguvad ainult ühes suunas ja ülesse . Ja kuna riik kompenseerib väga paljude ravimite soetamist, siis see viib riigikassast järjest rohkem raha välja. Mina olen seda meelt, et siin on vaja just sekkuda ja apteegireform tuleb ära teha. Küll näete kuidas hakkab neid apteeke järjest tekkima, sest proviisorite puudust ei tohiks meil siiski olla ja soodustage maale apteekide avamist ja küll kõik loksub paika.