Eelmisel nädalal Saaremaal juhtunud traagiline liiklusõnnetus, kus said surma kolm inimest, sealhulgas väikelaps näitab seda, et joobes juhid on endiselt rooli taga mõtlemata mingisugustele tagajärgedele. Õnnetuse põhjustaski suures joobes olev kihutav autojuht, keda on varem liiklusrikkumiste eest korduvalt kohtulikult karistatud.
Peaminister Jüri Ratas tõdes, et alkohol ja liiga suur sõidukiirus on liikluses äärmiselt ohtlikud ning viivad kohutavate õnnetusteni. Me näeme selle traagilisi tulemusi üle mõistuse tihti. On täiesti võimatu mõista, mis toimus avarii põhjustaja peas ja hinges, kuid tema teo tagajärjed on korvamatud.
Meie teedel sõidab iga päev tuhandeid purjus juhte. Paljud neist teevad seda mitmendat korda ning karta on, et ka mitte viimast. Mõne aasta tagune justiitsministeeriumi läbi viidud uuring näitas, et sellise teguviisi kordumise risk on kõige suurem nendel inimestel, kes on roolist tabatud tugevas alkoholijoobes ja keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud. Aga kuidas neid siis rooli tagant ära hoida?
Üks mõjus suund võiks olla see, et paadunud roolijoodikud ei saa kasutada autot. Auto on võimalik karistusena konfiskeerida praegugi, aga miskipärast ei kasutata seda võimalust eriti sageli. Teisalt võiks neid kohustada sõita alkolukuga. Lisaks muuta lubade äravõtmine kohustuslikuks ning veelgi karmistada karistusi kriminaalse joobe puhul. Ehkki alles paari aasta eest karmistati karistusi korduva joobes juhtimise eest, on purjuspäi rooli istumise tagajärjed endiselt naeruväärselt leebed. Roolijoodik maksab trahvi lihtsalt ära ja istub taas rooli taha. Kasvõi kohe vindisena.
Liiklusjuristi ja vandeadvokaadi Indrek Sirgi sõnul tuleks suuremat rõhku panna ka rehabilitatsioonile. Alustuseks on vaja korduvrikkujate väljaselgitamiseks kõik liiklusrikkumised koondada ühtsesse süsteemi, et välja sõeluda mõjutamist vajavad inimesed. Ühed mõjutusvahendid oleksid karistuslikud (trahvid, juhtimisõiguse äravõtmine), kuid tähtsam on inimeste hoiakute muutmine näiteks kohustuslike koolituste või liiklusõnnetuste ohvrite abistamisena.
Pikemaajalist tõhusust näitab ühiskonna hoiaku muutmine. Ent see muutub vaevaliselt ja pikk tee on veel minna. Joobnult juhtimisega enam ei hoobelda, aga suhtutakse sellesse üsna ükskõikselt. Sellele aitab kindlasti kaasa ka see, et näiteks üheselt on jäänud hukka mõistmata roolijoodikutest väljapaistvad isikud, olgu selleks siis kasvõi kunagine sotsiaaldemokraadist Riigikogu liige Hannes Rumm või omal ajal praegune president Kersti Kaljulaid.
Lähimaks abinõuks on aga see, et roolijoodikut märgates tuleb sellest teavitada politseid või võimalusel takistada potentsiaalsel mõrvaril rooli taha istuda.