2020. aastal jõustuvad seadusemuudatused

Foto: Arvo Meeks/Scanpix

Uuel aastal jõustuvad mitmed olulised seadusemuudatused. Allpool kokkuvõte nende kohta. 

Tulumaksuseadus

Aasta lõpus väljamakstud sünnitushüvitise, lapsendamishüvitise või koondamishüvitise saajad võivad maksustamise mõttes osa hüvitisest üle kanda järgmisesse aastasse. Nii ei vähene nende maksuvaba tulu ja nad ei pea täiendavalt tulumaksu maksma.

Täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest suureneb 1200 euro võrra ehk 3048 euroni aasta kohta. Kui laps saab toitja kaotuse korral toitjakaotuspensioni või rahvapensioni, siis täiendav maksuvaba tulu lapse eest ei vähene.

Residendi välismaalt saadud tulule, sealhulgas pensionile kehtestatakse Eestis saadud tuluga võrdväärsed maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised. Mahaarvamisi saab teha täies ulatuses ka juhul, kui enamus tulust on saadud välisriigist.

Erisoodustusena ei maksustata töötajate elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna hüvitamist.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis

Väikeõlletootja eelmise aasta tootmismahtusid tõstetakse 6000 hektoliitrilt 15 000 hektoliitrini, mis on aluseks 50% soodsama aktsiisimäära rakendamiseks.

Sigarettide aktsiisimäär on 81,95 eurot 1000 sigareti kohta + 30% jaehinnast, kuid mitte vähem kui 138,65 eurot 1000 sigareti kohta. Suitsetamistubaka aktsiis tõuseb 82,99 eurolt 89,63 euroni kilogrammi kohta. Kütteainena kasutatava maagaasi aktsiisimäär tõuseb 79,14 euroni 1000 kuupmeetri kohta. Kütteainena kasutatava vedelgaasi aktsiisimäär tõuseb 107,71 euroni 1000 kilogrammi kohta.

Sotsiaalvaldkond

 Perearsti nõuandetelefonilt 1220 saab isikustatud nõu. Alates 2020. aastast on nõu andval perearstil võimalus näha inimese nõusolekul ka tema terviseandmeid – tehtud analüüse, määratud ravimeid ja põetud haigusi ning seeläbi täpsemat nõu anda.

Haigekassa hüvitab 19 uut ravimit. Haigekassa hüvitab sellest aastast 14 uut haiglaravimit ja 5 uut soodusravimit. Hüvitatavate ravimite hulka lisandusid mitmed ravimid, mis on mõeldud rinna-, pea-, kaela-, pankrease- ning hematoloogiliste kasvajate (erinevate lümfoomide ja leukeemia) raviks.

Haigekassa rahastab mitmeid uusi teenuseid. Alates 2020. aastast rahastab haigekassa üldhooldekodudes eraldi teenusena ja senisest suuremas mahus õendusteenust. Samuti hakkab haigekassa rahastama hospiits- ehk elulõpuravi.

Inimeste tervise kaitseks minnakse üle proviisorapteekide süsteemile. 1. aprillil jõuab pika üleminekuajaga lõpule apteegireform, mille käigus lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Muudatuste eesmärk on suurendada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul, kaotada senisest jae- ja hulgimüügi põimitusest tulenev huvide konflikt, vähendada apteegiteenuse sõltuvust ravimite hulgimüüjate ärihuvidest ning suurendada proviisorite kutsealast vastutust apteegiteenuse kvaliteedi eest.

Laste heaolu tagamiseks täienesid nõuded turvakodu- ja asendushooldusteenusele. 1. jaanuarist jõustus turvakoduteenuse pakkujatele tegevusloa nõue ja teenust osutavatele inimestele kvalifikatsiooninõuded. Asendushooldusteenuse pakkumisel pere- ja asenduskodus on laste heaolu tagamiseks ühe pere maksimaalne suurus edaspidi kuus last.

Toetused ja hüvitised

2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot ja minimaalne tunnitasu 3,48 eurot. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise.

Uuest aastast tõusid töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötutoetuse päevamäär on alates 2020. aastast 6,10 eurot (31 päevaga kalendrikuus 189,1 eurot). Töötuskindlustushüvitise minimaalne päevamäär on 9 eurot. Minimaalne töötuskindlustushüvitis 2020. aastal 31 kalendripäeva eest on 279 eurot.

Erakorraline pensionitõus 1. aprillist. Aprillist tõusevad indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu koosmõjul vanaduspensionid 45 euro võrra ning selleks tõstetakse pärast pensionite indekseerimist baasosa erakorraliselt 7 euro võrra. Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi tõstmine mõjutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest, sh kõikide vanaduspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione.

Isapuhkus pikeneb. Alates 1. juulist pikeneb 10-päevane isapuhkus 30-le päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale.

Vanemahüvitise maksmine muutub paindlikumaks. Alates 1. juulist tekib lapsevanematel võimalus kasutada vanemahüvitist sarnaselt lapsehoolduspuhkusega kas ühes osas või osade kaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Uuest aastast makstakse keskmise puudega lapsele toetust 138 eurot, raske puudega lapsele 161 eurot ja sügava puudega lapsele 241 eurot. Puudega laste toetusteks on selle aasta eelarves ette nähtud 22,3 miljonit eurot ehk enam kui 9 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. Eestis elab ligi 13 000 puudega last.

1 Kommentaar
  1. Oleks 9 kuud ago
    Reply

    ma kunn, laseks ma selliste totakate seaduste väljamõtlejad avalikult AK kaamera ees maha. Kui ma seda ei teeks, poleks ma enam õige kunn.

Vasta Oleks-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.