Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees
Sarnaselt paljudele riikidega on ka Eesti võtnud eesmärgiks aastaks 2050 puhtama keskkonna ning kliimaneutraalsuse saavutamise. Seetõttu on hakanud riigid pingutama, et kestliku arengu eesmärgid oleksid saavutatavad igeühele. Lisaks kõigele muule on selle saavutamisel väga suur mõju tegelikult ka üksikisiku tarbimiskäitumisel, puudutagu see siis prügisorteerimist või uue auto soetamist.
Mitmed Euroopa riigid ja linnad on astumas samme, mille kohaselt 15-20 aasta pärast on sisepõlemismootoriga autode müük ja mõnel pool ka kasutamine lõppenud. Berliinis on juba praegu piirkonnad, kus diiselautod on tõrjutud. Prantsusmaa ja Ühendkuningriigid plaanivad keelata 20 aasta pärast bensiini- ja diiselautod. Londonis on kehtestatud kesklinna ummikutsoon ning lisaks sellele on seal low emission zone, kus vanemad ja keskkonda saastavamad autod peavad seal sõitmiseks maksma tasu.
Transpordisektorist tuleb sisepõlemismootorite tõttu märkimisväärne osa õhusaastest kogu Euroopas ja sealhulgas Eestis. Tallinn on võtnud sihiks muuta 2025. aastaks linnatransport diiselkütuse vabaks ning 2035. aastaks üle minna täielikult elektrifitseeritud ühistranspordile. Sarnane eesmärk tuleb võtta ka taksonduses. Loomulikult ei saaks see toimuda ühe-kahe aasta jooksul, vaid siin peaks olema mõistlik üleminekuperiood, kuid aastaks x peaks Tallinna taksod olema samuti keskkonnasõbralikud ja bensiini-või diiselmootoriga autodega teenust osutada ei tohiks. Kindlasti peaksid need nõuded hõlmama ka kõikvõimalikke sõidujagamisplatvorme, et taksofirmad ei jääks ebavõrdsesse olukorda. Samal ajal tuleb kindlasti motiveerida ka tavakodanikke rohkem kasutama ühistransporti või uue auto soetamisel eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid.
Olen ühelt poolt nõus, et kõikvõimalike keeldude ja käskudega ei saa liiga kaugele minna, sest need tekitavad trotsi ja viha. Paraku on viimases Euroopa keskkonnaseisundi raportis väga selgelt välja toodud, et kui soovime tagada senised elustandardid ka tulevikus, tuleb keskkonnaprobleemidega kohe ja otsustavalt tegelema hakata. Kindlasti on see arutelu koht, kas selle valdkonna reguleerimine peaks toimuma üleriigiliselt või omavalitsuste eripäradest lähtuvalt? Kindel on aga see, et protsessile peaks eelnema elektri- või hübriidautode kasutamise soodustamine. Elektriautode võidukäigu eelduseks on kiirlaadimisvõrgu rajamine.
On väga reaalne, et Kesk-Euroopas keelustatud kasutatud sõidukid jõuavad meie turule. Kas me peame leppima sellega, et kui mujal sellised sõidukid keelatakse, siis hakkavad nad meie teedel tossama ja keskkonda reostama?
Eesti mõttes on selliste sammude rakendamisel kindlasti ka vahe, kas elatakse mõnes suuremas linnas või maapiirkonnas. Linnas on kergem oma liikumisi ühistranspordiga planeerida. Maapiirkondades on olukord sootuks teine, kus tihtipeale ongi ainsaks mugavaks liikumisvõimaluseks isikliku sõiduauto kasutamine, sest ühistransport käib harva või ei sõida soovitud sihtkohta. Siin on nii riigil kui kohalikel omavalitsustel lähiaastatel vaja leida töötavad lahendused, et inimeste liikumisvõimalused paraneksid, kuid samal ajal ei muutuks me ka teistes Euroopa riikides keelatud autode romulateks.
kasu on sellisest luulust? Tiit võiks parem esitada kindla kava, kes ja kuidas keelustab vanemate kui 10-aastaste autode liikumise Eestis. Need tuleks lugeda uunikumideks ja lubada neil liikuda vaud mõnel päeval aastas ja kiirusega alla 60km/t. Või seada teine piirang: alla 5l/100km on maksuvabad, reostavamad aga maksavad nii et nutavad. Kuna elektriillid pentsu ei kuluta, siis on nad kohe maksuvabade reas. Kui just klikil ei löö pähe hakata taas rahvast röövima, et pannakse ka neile maks peale. Taoiliste sigaduste vastu rahvas enam ei saa, eriti kui ollakse lollid ja arad. Või ainult luulutatakse nagu Teriku Tiidu.
kas Jaapani autode romulaks tohime Eestit muuta?
Ja selleks me ehitame 4 realisi maanteid pisiriigis.
Muideks, enamus jaksa osta isegi neid 15 a ja 20 a autosid.
Mõtleks ehk VANADE PEALE JA TEEKS NEILE KÄTTESAADAVAKS /nende kerjuspensionitega ei tee midagi kättesaadavaks/ väikesed elektrisõidukid -toolikesed sellised, sest mitte kõik ei saa enam vanas eas rattaga sõita ja metsa on 4 km ja tagasi ka 4 km ning eks ole linnaski või väikelinnas neid vaja – annab LIIKUMISVABADUSE. SELLEKS EI PEA OLEMA MITMENDA ASTME INVALIID ET SELLIST PISISÕIDUKIT TAHTA, VANA INIMENE LIHTSALT EI JAKSA ENAM NII PIKKI VAHEMAID LÄBIDA. BUSSIGA IKKA IGALE POOLE EI SAA JA TAGASI NING PEATUSTE VAHE ON 10 km. BUSS EI SÕIDA IGAL POOL JA SIIS KUI MUL OLEKS TAHTMINE KUHUGI PÄÄSEDA. VANADUSES MUUTUTAKSE VANGIKS !
ÜLDSE SOOVITAN MAA PEALE TULLA MEIE ASJAMEESTEL JA VAADATA TEGELIKKU ELATUSTASET NING SELLEST JOHTUVAID VÕIMALUSI.