Loeme poliitilise 2019. aasta alguseks valimisi ja siis algas ka kõik järgnev. Lausa halenaljakas on meenutada Kaja Kallase seatud punaseid jooni, mis pidid olema nende erakonna põhitõed. Kahjuks jah, jooned värvusid ja Reformierakond ei saanud valitsuse moodustamisega hakkama. Nende ärplemine maksis valusalt kätte ja Keskerakond lõi koos Isamaa ja EKRE-ga kindla koalitsiooni. Julgeme väita, et kindla, sest siiamaani pole seda suudetud opositsiooni poolt kangutada. Aga üritatud on oi kui palju.
Reformierakond lubas avalikult, kasvõi ninast veri välja, hävitada see valitsus. Ja nii nad ka tegutsema hakkasid. Esimesena kangutati paigalt IT ja väliskaubanduse minister ajalehes ilmutatud artikli põhjal. Kes oli selle taga? Seniseks pole kohus veel otsust teinud. On ilmunud Õhtulehes artikkel, kus Sass Henno teatab: „Marti ja Karin Kuusik kaebasid mu kohtusse ja nõuavad mu varade arestimist. Minu võitlused viisid mind selleni, et enda peksmistest tuttavatele rääkinud ja hiljem meedia kaudu kõike eitama asunud Karin Kuusik, keda kehalise väärkohtlemise kriminaalasjaga kohtu all olev Marti Kuusik väidetavalt peksnud oli, andsid mind nüüd koos kohtusse.“
Selge, et tegu on vaidlusega ning ilmselt ka juttudele põhjendatava „tõega“ ja selle mõjutamine enne kohut pole sobilik. Las ikka õigusmõistja teeb oma otsuse. Järgmine minister ei saanud kaua ametis olla. Ka tema kangutati maha. Küllap lugeja mäletab neid põhjendusi ja siin üle kordama ei hakka. Jätame ka opositsiooni umbusaldused kõrvale, sest need kukkusid haledalt läbi.
Pärast suvepuhkus uuele ringile
Litsid mehed need valitsuse omad, kirjutas Postimehest taganenud Vilja Kiisler.
Siis oli tema tööandjaks Õhtuleht. Ja edasi: „End alfaisasena esitlev EKRE juht Mart Helme ilmneb lähemal vaatlusel hirmunud ja vaegpotentse poliitikuna, kellel pole peale räuskamise ja lärmamise muid kvaliteete ette näidata. Peaminister Jüri Ratase puhul aga ei ole enam üldse vahet, kas ta midagi ütleb või mitte, Helmed karjuvad temast iga kell üle.”
Kujutagem nüüd ette, et ekrelastest keegi kasutaks väljendit „litsid naised need …”, missugune kära siis sellest oleks tulnud! Eesti meedia porikanalid oleksid vähemalt kuu aega täie toruga olnud avatud. Aga näe, Õhtuleht lubas trükki äärmise labasuse nii ühe kolmandiku elanikkonna toetuse saanud erakonna kohta kui ka valitsusjuhti solvates. Selle räige solvamisega püüdis Kiisler õigustada presidendi viha EKRE vastu, mis kajastus välismeedias. „EKRE omad asusid Kaljulaidi kallal kriiskama ja käratsema nagu näljane hakiparv, ent ka teised-üksikud- sõna võtnud poliitikud haarasid kinni just vihkamise sõnast,” kirjutab Kiisler.
Vihkamine oligi just see sõnum, mis ehmatas, kurvastas ja pani mõtlema. Ja muidugi polnud kaugeltki mitte vaid üksikud poliitikud, kes sellise intervjuu hukka mõistsid. Põhilausena jäi kõlama, et koduseid asju ei aeta küla peal. Mart Helme soovitas seepeale Kaljulaidil tagasi astuda. President protestis mingi loosungiga pusal. Riigi esimesel inimesel on teised vahendid kuidas mõjutada pressi või poliitikuid. Käituda nii, nagu protestijad Riigikogu ees, noh küsitav? Helme ei nimetanud teda ülesköetud naiseks, vaid president käitus „nagu“ ülesköetud naine. Selles on eesti keeles suur vahe. Kaljulaidi käitumine ei olnud mitte emotsionaalne, vaid tegelikult külmalt kaalutletud ja ettevalmistatud demonstratsioon.
Rabav oli presidendi intervjuu 20. mai Päevalehele: „Valetaksin, kui ütleksin, et see valitsus pole ohtlik Eesti välispoliitikale ja liitlassuhetele”. Valitsus, kus on tema enda Isamaa koalitsioonis ja äkki valitsus tembeldada ohtlikuks! Sellest oli veel vähe ja USA ajakiri Foreign Policy tegi mais intervjuu president Kersti Kaljulaidiga, pealkirjaks: „Ma vihkan EKRE-t nende käitumise eest”! Kokkuvõttes, president on sõltumatu oma toiminguis ja tema üle saab arutleda vaid rahvas. Ei keegi muu.
Maasikad ja listeeria
Reformierakond võttis ajakirjanduse abil kilbile Kadri Simsoni. Eriti ei meeldinud Keskerakonna otsus pakkuda Kadri kõrgele ametikohale Euroopa Liidus. Polnud kusagilt kinni haarata ja siis mindi elukaaslase Teet Soormi juba tüütuseni käiatud HKScani juhtumi juurde. Nõuti soomlaste poolt ju miljoneid ja muudkui korrutati Simsoni-Soormi eraelu. Nüüd teame, et suur kära miljonite kõrvaldamises visises ja kuivas lõpuks kurvalt kokku. Lihatööstus loobus äkki miljonihagidest ja see on rohkem, kui arusaamatu. Enne seda oli Rakvere vabrik nõudnud neilt üle 4,8 miljoni euro! Sellise etenduse järel “pahategijatega” lihtsalt ära leppimine ja kõikidest nõuetest taganemine tekitab tavainimestes hämmingut. Ilmselt esitas Simsoni elukaaslane vettpidavad lepingud Soome emafirmaga, mis oligi kindlaks aluseks kohtuasja lõpetamiseks.
Järgmisena lahvatas maasikaskandaal. Kõik maasikakasvatused on sirgete ja puhta vaovahega. Paljudele kahtlemata meenub lapsepõlv, kus käidi kolhoosipõlde rohimas. Nüüd seda enam ei tehta, sest umbrohtu lihtsalt pole enam ja lapsed on ninapidi nutitelefonides. Puhtad on ka kartulipõllud.
Siit saigi alguse tõdemus, et Riigikontrolli auditis taimekaitsevahendite jääkide kohta sai Veterinaar-ja Toiduamet kõva kriitika osaliseks. Heideti ette, et suur osa proovidest võetakse Eesti viljadest, mis olevat importkaubast puhtamad. Nüüd siis pauk luuavarrest, kus Maaleht andis VTA-le teada, et turult ostetud maasikatest leiti üle piirnormi küllaltki mürgist taimekaitsevahendite jääki. Maasikad olid hoopis teisest riigist sisse toodud!
Ei saanud maasikad lõppeda, kui võeti üles listeeriaskandaal. Kusagil olevat isegi surmajuhtum olnud. Meie üks kalatööstustest M.V. Wool tehti peasüüdlaseks. Nende proovidest leiti kahjulik bakter. Teadlased ütlevad, et see bakter polevat uudis, leidub paljudes toiduainetes. Tähtis on, mis koguses see muutub ohtlikuks ja nimelt millise tüvega. Vajalik on toodete säilitamise õige temperatuur ja siis pole see ohtlik. Vähemalt tugeva tervisega inimestele.
Kalatehas võttis mitmeid proove ja pesi-desinfitseeris kogu maja puhtaks. Nüüd algasid vaidlused VTAga, kellelt nõudis ka maaeluminister Järvik selgeid vastuseid. Seda tembeldati „vahelesegamiseks“. Järvik kaotas oma töökoha. President sai jälle võimaluse halvustamaks valitsust, keda ta vihkab. Kuna skandaali oli segatud maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, kes tegi kaebuse prokuratuuri, siis teatas riigipea: “Ma ei taha ka Illar Lemettist rääkida rohkem kui tema ees vabandada selle pärast, kuidas tema riik on temaga täna käitunud”.
Prokuratuuri osas võttis kaalukalt sõna Jaanus Karilaid, kes ütles: “Olukorras, kus meedias käib poliitiline suhtekorralduslik lahingutegevus, oleks prokuratuur võinud soliidselt oma tööd teha. Nüüd ühe juhtumi puhul eraldi sekkudes saab Mart Helme kriitika prokuratuuri aadressil uue ja kaalukama konteksti. Iga kodanik võib prokuratuuri avalduse teha, ühe tippametniku julgustamine oli hetkel ebavajalik ja ebaproportsionaalne reaktsioon“.
Kuna jällegi mainiti prokuratuuri, siis saates „Kuu-uurija“ näidati veenvaid tõendeid, kuidas juhtivprokurör Steven-Hristo Evestus sundis Priit Kutserit andma valeütlusi Savisaare protsessis „opaka“ (oportuniteet) saamiseks. Seda kõike kinnitas emeriitkohtunik Leo Kunman. Nagu teada, saadeti pärast seda juhtivprokurör kiiruga erru. Igatahes häbiplekk prokuratuurile.
Lehed on langenud
Üks viimaseid poliitilisi probleeme oli, kui Rail Balticu projekti koordineerimiseks loodud RB Rail ASi 62 töötajat saatsid avaliku pöördumise, milles märgivad, et Tallinnast Poola piirini kiirraudtee ehitamine on ohus kehva juhtimise ja huvide konflikti tõttu. Viimase 14 kuu jooksul on RB Railis vahetunud juba viis tippjuhti. See väljendab ettevõtte töötajate hinnangul struktuurseid probleeme projekti elluviimises. Töötajad nõuavad, et projekti järelevalve viiakse kõrgemale, peaministrite tasemele, kuna praegune killustatud vastutus ei suuda tagada projekti efektiivset koordineerimist ja elluviimist, samuti avaliku ja erasektori koostööd ega sektoriteülest sünergiat. Asja arutasid kolme Balti riikide juhid ja leidsid ühise lähenemise.
Kliimateemaga kanduva toiduteema võttis omamoodi lähenedes üles endine esileedi, kes asus prügikaste revideerima. Tassiti välja suur hulk toidujäätmeid, mida saavat edaspidi ikkagi kasutada ja see jagati Tartus laiali. Tekib küsimus, kuidas siis poed peaksid edaspidi käituma? Kurb oli ka ajalehe Postimees aastalõpp. Peatoimetaja vallandamisele järgnesid veel paari töötaja äraajamine ja siis puhkes skandaal uuriva ajakirjanduse toimetuses, et neil ei lubatud pankade rahapesu edasi uurida. Lahenduseks kuus lahkumisavaldust! Midagi on peavoolumeedias vägagi katki. Ja tiraažid langevad kolinal.
Väsimatu ajakirjandus püüdis ka peaministri eraellu tungida. Teade teleintervjuus, et vabariigi aastapäeva lõunast sõidab ta perega riigist välja ja ei saa osaleda õhtusel peol, pandi hääletusele ühes telekanalis pika ja halvustava eeljutuga ja saadi tulemusena valusalt vastu näppe: 77% vaatajaist toetasid ka peaministri õigust olla riigipühal vaba inimesena oma pere keskel.
A.O
Parteid on sassis. Tartus oli vana miilits jälle päevakorras. Ei unusta iial,kui see Toots Volvo varastas, olles asekanslerina.
Pensionitõus oli irvitus rahva vastu.
Mis saab edasi?
Kas Ekre saab ometi kord võimule?
Elu läheb vaid kehvemaks. Mida teha?
samuti eelmise aasta kokku:
Jurka ei tea midagi ega otsusta midagi, ta oskab ainult vabandada.
Mart on hakanud iseenda tsensoriks.
Helir on põõsas nagu alati ja jälgib kuhu kont kukub.
Kaja on ennast täis teinud.
Ints on suhteliselt uus, kuid perverdina annab lootust.
Eestis tegutseb peaaegu tundmatu, aga uskumatult edukas firma, mille äriidee on lihtne: nad ostavad kokku meie vanad katkised telefonid, teevad need korda ja müüvad kallimalt maha.
See rehwide firma on lausa paanikas. Kogu toiduahel puruneb EKRE tõttu ja nüüd annavad veel rahvale raha ka tagasi, mis pangad röövida tahtsid.
Elagu pinsipost!
Kadri Simson soolisest diskrimineerimisest meedias: minust tehtud pildil polnud pead ega jalgu – oli ainult tagumik!
Uus väärtus!
Peaministri ülesandeid täitev siseminister Mart Helme (EKRE) ütles Riigikogu infotunnis sotsiaalministeeriumi sallivuskampaaniat (“Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed”) puudutavatele küsimustele vastates, et see solvab ja alandab teatud inimgruppe.
Seega siis normaalseid inimesi.
Midagi tuleks ette võtta?
Meil pole õiget presidenti.
Rahvas ei taha näkku sülitamist võõral maal.
Kui EPL-i ja EE lugu peaks saama Bonnieri preemia, kuid kohtuasi kukub läbi, siis on see ajakirjanduse ja Bonnieri preemia andjate jaoks küll väga piinlik lugu – autasu on antud “ajakirjanikele”, kes kirjutasid kokku libauudise. On ju tollasest ajast hästi teada, kuidas leheneegrid pugesid oma Rakvere-dessandi ajal kasvõi nahast välja, et mingisugusedki “tõendid” kokku fabritseerida. Ei õnnestunud!
Marti Kuusik aga sunniti taganema riigiametist ja tal on täielik õigus teiste laimajate seas ka ajalehtede vastu hagi algatada. See oleks Bonnieri preemiale mahapestamatu häbiplekk.
Õnnetu Postimees on posti küljes mees.
See on reformierakonna propaganda organ.
Oleme maailma parim internetiriik!:
Ligi kolmandik Eestist võib lähitundidel kannatada internetikatkestuste käes, sest interneti põhivõrgu trassi korrastamise käigus tekkisid probleemid.
Tartus toimunud valitsuskriis on lubamatu. Rahvas seda ei andesta.
Niimoodi antakse võimu ära.
Ainud võimalus ongi toetada parlamendis sedaduse läbiviimist!
Andke hääled otsusele!
Kui see president ei allu parlamendi ja valitsuse PENSIONI otsusele, tuleb alustada umbusaldust!
See artikkel on õige ja vajalik. Reformierakonnal on kohe osa inimesi kes tegelevad süüdistuste otsimisega ja laimukampaaniaga. Ma ei saa aru kuidas õigusmõistjad seda ei taipa. Reformierakondlastele on lubatud kõik ja nad ei jäta kasutamata kõige alatumat tegevust võimule saamiseka. No aga mis sa hädaga teed kui täätulemusi pole ja vaesus aina kasvas nende valitsemise ajal.Kuidagi peab ju inimesi mõjutama ja kui muu ei aita siis valedega. Peavoolumeedia toetab neid aidates laimu levitada ja otsides vaid vigu praeguse valitsuse töös.
Parandan vea–peab olema töötulemusi.
Reformierakondlased peavad vist inimesi rumalateks. Olen kindel et paljud ei usu juba ammu reformierakondlaste süüdistusi. Nad leiutavad ikka uusi . Kõige kauem kestavad korruptsioonisüüdistused ainule et kunagi pole süüdlasteks reformierakondlased millegi pärast. Nad oskavad vale tõe pähe rääkida nii et isegi õigusmõistjad usuvad sageli nende valesid. Väga naeruväärsed olid K.Kallase ja proua Krossi süüdistused. viimane jäi küll vahele oma vale pärast aga mõisteti õigeks. Tema abikaasa aga ei jää kunagi vahele kuigi patte on küllalt hingel. Aga ehk keegi ei julge eriti tõde välja tuua sest satub siis ise löögi alla. Nii juhtuski tubli ja ausa ajakirjanikuga kes kirjutas pika artikli E.N.krossi kohta. Kohe leiti talle korruptsioonisüüdistus. Jube mis toimub meie riigis.
17 aastat oli pikk aeg, et kõik riigis segi pöörata. Nüüd on asjad nii halvad, et tiiger on muutunud paistes põskedega räuskajaks ja otsib abilisi naiskeskkonnast alates koristajast kuni presidendini. Kogu tõde ongi- Naised köögis rääkisid.
Kas Meie rahval on oidu, et toetada valitsust nii apteegireformis kui pankade isevoli lõpetamises meie pensioniraha varastamises?
Nüüd rahvas näitab, milleks ta tahteline on!
Pärast enam rusikaid ei vehita.