Täna meenutati 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Täna meenutati riikliku mälestustseremooniaga Tallinnas Rahumäe Juudi kalmistul 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest.

„Ajaloost on leida palju traagilisi lehekülgi, millest tuleb osata õppida ja holokaustipäeva tähistamine just tänasel päeval sümboliseerib soovi mäletada ja mälestada neid, kes on kannatanud,“ sõnas Rahumäe Juudi kalmistul minister Mailis Reps. „Holokaust on 20. sajandi kogu Euroopa tsivilisatsiooni tragöödia. Mitte miski ei õigusta inimsusevastaseid kuritegusid ja me ei tohi neid kunagi unustada.“

Eestis tähistatakse rahvusvahelist holokausti mälestuspäeva alates 2003. aastast. Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 75. aastapäevaga seonduvaid sündmusi korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Juudi Kogukonna, Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse Eest delegatsiooni ja Eesti Mälu Instituudiga.

Noored mõtisklesid holokausti õppetundidest

Koostöös Eesti Mälu Instituudiga toimus noorte esseekonkurss „Klooga ja Auschwitz 75 – kuidas see mind täna kõnetab“ . Täna tunnustati Eesti Juudi Kogukonna hoones konkursi võitjaid: Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist, Roman Zolotarjov Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist ja Heiti Talvik Tallinna Juudi Koolist.

Minister Mailis Reps toonitas, et ksenofoobial ja võõravihal ei tohi olla enam kohta tänapäeva maailmas. „Selle vältimiseks peame jagama selgitusi kooliõpilastele, koolihariduse kaudu tagama ajaloolise mälu edasikandumise ning teadvustama tänase päeva sõnumit,“ sõnas Reps.

Kirjandivõistluse üks võitja Kadri Kalve kirjutas: “Holokaust on ajaloosündmus, mida ümbritseb pelutav kogum lugusid, mis moodustavad tänapäeval meie ettekujutuse sellest, mis teise maailmasõja eel ja ajal toimus. Oma koleduses on see väga mõjuv – see on miski, mida pole võimalik unustada ja millest ei saa mööda vaadata.“

Konkursi kolme paremat õpilast premeeritakse holokausti-teemalise õppereisiga Poola. Kirjandivõistlusele saabus töid eesti ja vene keeles. Õpilased sõnastasid oma mõtteid inimõigustest, demokraatiast ja vabadusest, erinevatest ideoloogiatest ja massipsühhoosist.

5 kommentaari
  1. Ärgem 5 aastat ago
    Reply

    kukkugem tunnete ja teiste paigutatud lõksudesse. 2. ilmasõda polnud sõda juutide hävitamiseks. Ka Adolfi väes olid juudid sakslastega samaõiguslikud ja sõjaveteranid sama austuse tasemel. Kuid Adolfi viha juutide vastu oli tekkinud sellest, et juudid kui mitteloojad olid vallutanud enamuse juhtivatest majandusametitest Saksamaal. Pole täpseid arve käepärast, kuid arstide, õppejõudude ja pankurite osakaal ületas juutide osa Saksamaal mirmekordselt, samal ajal vajalikke nupuga töölisi oli nende seas tühine hulk. Pealegi polnud Adolf esimene, kes juutide rahavõimu avastas. Juba aasta sadu varem on juute välja kihutatud paljudest lääneriikidest ja ka Venemaalt. Õppige ajaloost.
    Loomulikult näitab selline võimuhaaramine juhtivates valdkondades ka seda, et juutide haridus oli teistest parem. Mäletame veel hästi, et ka NSVL-is oli juutidele seatud lausa osakaalu piir, mida ei tohtinud ületada, muidu oleks paljud ülikoolid olnudki puhtalt juudiülikoolid. Tuletan ka meelde, et ligi 50 aastat tagasi (1981.?) rahvaloenduse andmetel oli 1000 töiskasvanu kohta kõrgharituid venelaste, kartvelide, russide seas 150…170 (täpsed arvud pole meeles), kuid juutidel igasugu takistustest hoolimata 700…800!
    Juudid on juba oma usuõpetuse järgi olnud sunnitud õppima, et ümbritsevast tootmiskõntsast parem olla ning tootjaid valitseda, samuti võlaorjusega allutada ka muu rahvas. See panigi paljud rahvad juute vihkama ja neid enda seast ära ajama. Nad eelistasid pigem elada kehvemini, kuid oma rahvusest petiste käe all. Nagu eestlased praegu.
    Kahjuks pole ma tuttav juudikeskuste elukorralduspõhimõtetega, mida iga juut peab järgima. Ning juudid ise saladuskatet ei kergita, niivõrd tihe on nende kaitsesein.
    Meil oleks juutidelt õppida seda, et tuleb ühte hoida. Aga eestlane on enesekeskne, ahne ja kade. Kui meil praegu keegi asuks võitlema ebaseaduslike presidendi, valitsuse ja teiste ametnikega ning läheks metsa, siis ei annaks inimesed talle sentigi, et ta saaks edukalt ennast ülal pidada. Kuid piisab juudil oma kogukonnast abi küsida, kui tuhanded on kohe lendamas. Ninf selletõttu oleme ka meie juuride silmis kõnts. Ja õigusega.
    Juudid teavad, et muslimite vastu aitab vaid jõhkrus ja allumatus. Aga meie? Muudkui kummardame igat rahajõmmi välismaalt, müüme naised ja tüdrukud libudeks, saaks aga pappi! Ja mis rääkida valitsusest ja riigikogust ja presidendist, kes kõik kummardavad peremehi idast ja läänest.
    Põhimõtteliselt pole meile aga mingit holokausti püha vaja, see on puhtalt juutide oma tähtpäev. Ning olid ka juudid hädas, sest ei tapetud ju ainult neid, kuid kuidas sa sokutad holokausti kannatanute alla roomasid, vankasid, poolakaid, leedukaid ja teisi massimõrvatuid, siis oleks ka nemad samaväärselt austatavad. Poleks ju mõeldav, et Jeruusalemmas seisaks juutide kõrval roomad ja ehk ka mõned muslimid. Siis mõeldigi juutide poolt välja neile sobiv lahend, et ühest holokaustist tehakse 2 – suure algustähega Holokaust on AINULT juutide hävitamispüha ja väikse algustähega holokaust kõigi teiste kättemaksujanu kustutamiseks. Pole ju mõeldav, et juutide kõrval nõuaks 2. ilmasõja hüvitisi ka roomad, slaavlased, muslimid, eestlased.
    Seega jätke meelde, see pidu, kus käis Mailis oli Holokaust, kus aga nutavad oma esivanemaid taga teised, on holokaust. Sest juudid on valitud rahvas ning neid ei tohi panna ühte patta teistega – mittejuutidega.

  2. Miks ei mainita seda. 5 aastat ago
    Reply

    kes vangid vabastas. Nagu mäletan ajaloost vabastaja oli Venemaa armee. Oleme ikka ausad.

  3. tähenärija 5 aastat ago
    Reply

    Auschwitzi surmalaagri vange ei vabastanud Vene armee. Surmalaagri väravad avasid Nõukogude Liidu Punaarmee vaprad võitlejad, kes vabastasid pool Euroopat, sealhulgas Eesti, Saksa natside inimvihkajalikust resiimist. Tõsi, väeosa mis vabastas surmalaagri koosnes põhiliselt Põhja Venemaalt pärinevatest Punaarmee võitlejatest.
    II WW aegses NL Punarmees sõdisid natside vastu õlg õla kõrval venelased ukrainlased, lätlased, jakuudid, eestlased juudid,kirgiisid kalmõkid, kasahhid, tatarlased. jne. kümned NL rahvad ja see armee oli võitmatu, sest sõdis õige asja eest (Hitleri ja saksa natside eestvedamisel) Euroopa ühendarmee vastu, mis ületas nii rahvaarvult, majanduslikult kui ka sõjanduslikult Nõukogude Liitu ja tema Punaarmeed.

    • Väga 5 aastat ago

      õige! Vankad on rahu nimel kõige rohkem inimesi tapnud. Igavene au massimõrvaritele!

  4. Jah 5 aastat ago
    Reply

    See on kohutav mida tehti inimestega . Väga kurb on meenutada seda aega. Mis inimesed küll need mõrtsukad olid kes suutsid teisi piinata kuni Venemaa vabastas nad nendest piinadest. Meie maal toimuvad kuriteod paistavad väikesed mõeldes sealsetele tapatalgutele. Aga ka see on jube kuidas reformierakondlased tegutsevad oma võimuihas. On käimas tohutu laimukampaania tublide inimeste suhtes mis rikub nende tervist ja segab tööd, Otsitakse valesüüdistusi ja neid määritakse kaela ausatele inimestele et neid kõrvaldada teelt võimule. Mõjutatakse inimesi reformierakondlasi valima valedega ja peavoolumeedia toetab neid.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.