Eelmiste jõulude eel kõlasid ajakirjanduses üleskutsed asendada aastavahetuse ilutulestik valgusetendusega (mida ka mõnel pool tehti) või siis annetada ilutulestikule kuluv raha heategevuseks. Pidevalt kõlasid supermarketite kõlaritest üleskutsed annetada toitu abivajajatele. Pidevalt kutsutakse annetama SOS Lastekülale. Telekas käis Jõulutunnel, kus raha koguti psüühiliselt katkiste laste ja noorte jaoks loodavat ravikodu rajamiseks. Rääkimata juba pikalt toimivale vähihaigete abistamise projektist, millega tegeleb Vähihaigete Liit ja vähiravifond Kingitud Elu. Lisaks mitmed pidevad üleskutsed, kus selgub, et mõni inimene vajab ootamatult suurt rahasummat, et saada ravi välismaal, sest meie Haigekassa ei suuda/taha seda ravi kinni maksta.
Ja siis tõusis kära, et peaminister ei lähe presidendi vastuvõtule 24. veebruaril, kuna soovib pärast paraadi veeta aega oma perega. Etteheited tehti nagu tegu oleks pühaduse rüvetamisega. Halleluuja! No kuidas küll nii?! Luuakse vandenõuteooriaid, et must (või pagan teab, mis värvi) kass on jooksnud peaministri ja presidendi vahelt läbi, tuuakse võrdlusi Jüri Ratase ja Edgar Savisaare vahel, sest viimati nimetatugi ei käinud vastuvõttudel jne. Aga tähele ei panda ühte – et ka peaministril on pere.
Ei ole vast kellelegi saladuseks, et Jüri Ratasel sündis eelmisel aastal neljas laps ja oma töökohustuste tõttu peab ta pidevalt olema nö. sõidus. Kõik võivad jälgida, kuidas peaminister on pidevalt täitmas oma kohutusi kas siis kodu- või siis välismaal. Eriti olulised on peaministri käigud välismaale, kus Eesti peaministril on hulga olulisem roll, kui presidendil, kes tegeleb vaid esindusfunktsiooniga. Seega oma perele saab Jüri Ratas pühenduda hulga vähem, kui oleks isarolllina põhjendatud. Ta ei saa võtta ka isapuhkust, mida mina näiteks naudin oma kaksikutega, kes sündisid pea samal ajal kui Jüri Ratasel sündis neljas laps. Ja nüüd, kui temasugune hõivatud inimene leiab sobiva hetke olla oma perega ja seda talle siis ette heita, on väga küüniline. Te võite mõelda, mida tahate, aga jätke peaministrile ja ühtlasi paljulapselisele isale otsustusvabadus.
Kas tõesti on nn. presidendiball nii tähtis, et sellest kõrvalejäämine tekitab negatiivseid emotsioone? Kas eelistus olla oma perega Eesti sünnipäeval on riiklik kuritegu? Ei ole ju! Ja kas ongi presidendi vastuvõtt nii oluline, et see peab olema igal aastal ja sellele kulutatakse vägagi märkimisväärne summa raha? Näiteks 2018. aasta presidendi vastuvõtu eelarve oli 400 000 €, millele võib lisada juurde külaliste kulud alates ballikleitidest kuni kohalesõiduni. Võrdluseks toon siia juurde, et sel aastal kogus Jõulutunnel suure vaevaga ja väikeste annetuste kaupa 393 131 €…
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis on lõik “mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Ei ole võimalik rahvust säilitada ilma lasteta, nii et kõk mis on seotud laste heaoluga, on esmane Põhiseaduse kohaselt. Ja siit ka minu üleskutse: lõpetagem presidendi kulukas vastuvõtt ära ja suunakem raha heategevusele! Olgu see heategevus siis seotud lastega, kellest 50 000 kannatab igapäevaselt tühja kõhtu või lastekodude lastega, kes nukralt aknast välja vaatavad, oodates, et neilgi oleks oma päriskodu või siis suurperedele, kes tõepoolest vajavad tähelepanu rohkem kui kord aastas. Ehk teeks selline muudatus ühiskonnas lõpu ka arusaamale, et meie riik ei jagune esimeseks ega teiseks Eestiks?
Andrus Tamm, 5 lapse isa, MTÜ-de Eesti Lasterikaste Perede Liit ja Lasterikkad Isad liige