Kellele ehitati Muuga ristmik ehk jälle – meie ja nemad

Tõnis Liinat, Tallinna Pirita linnaosa vanem

Sujuv ja ohutu liiklus on kõigi inimeste huvides, siin vastandumisega – piritalased vs viimsilased, piritalased vs Muuga elanikud, harjumaalased vs pealinlased – kaugele ei sõida.

Ausalt öeldes olin üsna hämmingus, kui lugesin Pirita linnaosakogu esimehe Ülle Rajasalu kommentaari ERR-ile (28.01.20). Tsiteerin: “Praeguseks on korda tehtud Narva maantee ja Pärnamäe tee ristmik, mis on mõeldud eelkõige mitte Pirita inimestele, vaid Harjumaa poolt tulijaile, ning Muuga ristmik, mis samuti kohalikke väga ei puuduta. Nüüd oleks aeg hakata ka meie oma inimeste peale mõtlema ja vaatama neid läbilaskevõimeid.” Kui siit nüüd Rajasalu loogikat pidi edasi minna, siis võiksid kesklinlased küsida, milleks neile õigupoolest Reidi teed vaja on. Kes 20 miljonit eurot maksma läinud Haabersti turboristmik on rajatud ainult õismäelastele või siiski kõigile liiklejatele?

Liikluses on eesmärk kõigil üks – jõuda kergema vaevaga, kiiremini ja ohutumalt sihtkohta ning selle peavad tagama teed, mis oleksid ohutud ja teeniksid liiklejaid pikki aastaid. Liiklejad oleme me kõik, elame siis Pirital, Tallinna kesklinnas või Muugal Harjumaal. Nii Pärnamäe kui ka Muuga ristmiku ehitus on olnud vajalikud. Niivõrd olulist teemat, nagu teed ja liikluskorraldus peab vaatama tervikuna ja perspektiivis, mitte ainult ristmike haaval ja mitte ainult tänast päeva silmas pidades. Ühtegi liiklusprobleemi ei saa lahendada liiklejaid kahte lehte jagades – meie ja nemad. Ma ei arva, et vastandamine üldse teeks kedagi tõsiseltvõetavamaks, lugupidamist väärivamaks või paremaks.

Ühised teed

Pealinna liikluskorralduse parandamiseks on nii mõndagi tehtud ja üsna palju on viimasel ajal muutunud. Pean silmas, et aastaid kestnud kemplemise ja üksteisest teerulliga üle sõitmise asemel on keskendutud ühisosa otsimisele. Kokku on lepitud põhimõtted, millest lähtutakse Tallinna regiooni liikuvuse planeerimisel. On oluline, et räägitakse Tallinna regioonist kui tervikust ning et eesmärk on omavalitsuse piiride ülene ühine liikuvuskorraldus. See puudutab nii ühistranspordisüsteeme kui ka ühenduvat Tallinna ja Harjumaa jalgrattateede võrgustikku. Valminud on väga põhjalik liikuvusuuring.

Aga tagasi Pirita juurde. Ma ei saa kuidagi nõustuda väitega nagu poleks Pirital “oma inimeste” peale mõeldud. On ikka küll, ja seda nii Pirita linnaosa valitsuses kui ka Tallinna linnavalitsuses. Esiteks puudutab piritalasi vähemal või suuremal määral kõik see, milliseid teid Tallinna regioonis üldse rajatakse ja kuidas liikuvust suunatakse. Seda üldiselt, aga kui konkreetsemaks minna siis esiteks – Reidi tee. Kuigi täpsed hinnangud Reidi tee liikluse sujuvuse ja Russalka ristmiku läbilaske kohta saame ehk alles aasta pärast, on ilmselgelt Reidi tee mõju liikluse kiiremaks ja sujuvamaks muutmisele positiivne.

Teiseks rajatakse sel aastal Pirita teele ühissõidukiterada, mis ulatub Russalka juurest kuni Pirita Selverini. Raja pikkus on 2,2 kilomeetrit. Seegi on jälle võimalus, kuidas liikuvust trajektooril Kesklinn–Pirita kiiremaks muuta ning liikuda kaugema eesmärgi poole – mõjutada inimesi rohkem busse kasutama. Pirita teel on juba üle 10 aasta olnud ühissõidukite rada Piritalt Kesklinna poole ja kui lisandub ühissõidukite rada ka teises suunas, peaks Kesklinna ja Pirita vahel saama juba üsna kiiresti bussidega sõita.

Kolmandaks ei saa ma üle ega ümber Mustakivi teest. See on oluline projekt ja kordan: oluline piritalastele ja kogu Tallinnale. Mustakivi tee rajamine on kavandatud järgmise kolme aasta peale ning sellel aastal alustatakse uuringutega. Mustakivi tee pikendus rajatakse selleks, et vähendada ummikuid, väiketeede koormust ning tõsta turvalisust.

Pirita kasvab. See tähendab uusi inimesi, uusi vajadusi ja uusi võimalusi. Ja muu hulgas uusi liikluslahendusi. Neid lahendusi leida ongi linna töö ja sellega me tegeleme. Võluvitsa, mis ummikud kohe lahendab, ei ole. Soovin kõigile lõputu vastandumise asemel rohkem koostööd ja ühisosa. Eriti liikluses.