Riik tahab riigihangete kaudu vähendada kriisi mõjusid

Maantee ehitus. Foto MARGUS ANSU/SCANPIX

Riigihalduse minister Jaak Aab saatis reedel laiali ringkirja kriisi majandusliku mõju leevendamisest riigihangete abil, milles palub hangete korraldamisel lähtuda võimalikult ettevõtjaid toetavatest võimalustest.

Aab toob ministeeriumitele ja riigihankeid korraldavatele asutustele saadetud ringkirjas välja rea meetmeid, mida olemasolevate reeglite raames on riigihangete abil võimalik ettevõtjate toimetuleku heaks rakendada.

Uutes riigihangetes võiks kaaluda võimalust tihendada maksegraafikuid, et raha liiguks tehtud tööde või tarnete eest ettevõtjatele kiiremini ning kavandatavates riigihangetes kaaluda pakkumuse tagatise nõudest loobumist või vähendada tagatise suurust.

Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb maksuvõlg, mille tõttu ta tuleks riigihankest kõrvaldada, tuleb ettevõtjale anda võimalus maksuvõlg tasuda või ajatada. Mõjuvatel põhjustel võib hankija pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada, seisab ringkirjas.

Riigihanked, mille korraldamine on vajalik sõltumata eriolukorrast, soovitab rahandusministeerium viia lõpuni, andes sellega riigihangete kaudu ettevõtjatele tööd. Kui ettevõtja teeb ettepaneku lepingu muutmiseks, siis muudatuste tegemisel tuleb järgida riigihangete seaduses  sätestatut.

5 kommentaari
  1. Kas 7 kuud ago
    Reply

    ettevõtjaid võimalikult toetavad võimalused tähendab seda, et neile tuleb peale maksta ehk rahva raha kantida?
    Tagatis peab olema ja jääma, sest paljud ahnurid pakuvad alla omahinna ning pärast hakkavad välja pressima. Et näete, pool juba tehtud, ega siis enam saa pooleli jätta. Ja jahumütside valitsus maksabki rahva kotist peale.
    Ning kui millekski raha eraldatakse, siis peab tõesti olema ette kirjutatud, millal mingi osatöö peab olema tehtud ning selle eest saab ka 75% tasutud. Ülejäänud 25% saab tasutud siis, kui terve tellimustöö on vastu võetud. Iga leping peab olema tulemuslik. Nii kõrvaldatakse ka pohhuistid.
    Kui pakkujal tekib maksuvõlg, siis sellist juhtu ei tohi tekkidagi lasta. Taolisega ei tohi üldse lepingut sõlmida, sest etgemist on võlavõtuga eelmiste võlgade katteks.
    Lõpuni tuleb viia ainult arukad riigihanked. Just paljude riigihangete taust on hämar ning soosib raiskamist. Kui seda pikendada, siis veelgi rohkem raisatakse.
    Need on põhitõed, mida peaks teadma ka Helme Martin ja Aava Jaak. Kuna aga mõlemad on jopskid, siis nad ei saagi seda teada.

  2. Lisaks 7 kuud ago
    Reply

    veel niipalju, et musta nimekirja tuleb kanda mitte petisettevõtted, vaid nende petistest juhid isikuliselt. Nt 1. kord 5-ks aastaks, 2. kord 5+5 aastaks jne. Ning mitte enne lubada, kuni varasem pettusevõlg pole tasutud. Et nad ei saaks variettevõette kaudu uuesti petma. Las otsivad endale võimetekohase töö, mitte ei käiks ühelt hankelt teisele raha petmas.

  3. Toon 7 kuud ago
    Reply

    näite kahest riigihankest ehk kuidas peab ja kuidas ei tohi riigihanget korraldada.
    Mu vanas töökohas ühes riigiametis kuulutati samuti välja riigihange. Tookord oli selline nõue nende tööde kohta, mis ületasid 100000 krooni. Saatsime pakkumised 6-le huvitatule. Kõigile eraldi, et ei tekiks nende vahel kokkumängu.
    Saime 5 vastust (1 loobus, kuna paar karmi nõudmist rahakantimise vältimiseks neile ei sobinud), odavaim maksis 122500 krooni. Täidetud olid kõik tingimused, sobis tähtaeg ja osatööde aruandlus, nii me selle valisimegi.
    Nüüd tähelepanu! 122500 pole sugugi ümmargune arv, selles oli täpne kulutuste nimekiri ja vastutus isikuti. Nii kaläks.
    2. näites (enam mitte meie asutuses), eraldati töö tegemiseks 150000 krooni. Arv on selgelt ümmargune, mis tähendab, et mingit ositi kuluarvestust polnud. Lihtsalt amet eraldas raha ja “katsuge sellega välja tulla”. Pärast saime teada, et kulutused ulatused ainult 117***-ni (täpselt ei mäleta). See näitab, kuidas ligi 33000 tehti vahelt muule lisaks. Kõik tänu ebamäärasele riigihankele võhikute poolt. Sest otsustajad asja ei tundnud, nad olid politikaanide kannupoisid ja nii suunati rahva raha “omadele” ning ükski koer ei haukunud ega ulunud.
    Nüüd olen ammu ametist läinud aga suhtlemine tuttavqate töötajatega on tõendanud, et jätkub mäng ümmarguste arvudega, mis ei toeta mingit täpset arvestust ega vastutust. Kui vaja, küll ministeerium maksab.
    Õud tuleb peale, kui mõelda, et nii võib 11-st miljardist ära kantida miljardi või enamgi. Eelarve koos selgitustega ju täpset aruandlust ei kujuta.

  4. On 7 kuud ago
    Reply

    tõsi, et mida ümmargusem on millekski eraldatud raha, seda suurem osa sellest läheb vasakule.

  5. rahatu pensionär 7 kuud ago
    Reply

    Issand päästa meid sest majade renoveerimise tõvest, sest lollusest, mida pähe pistetakse jõukamatele, et tööd anda ja ehitusettevõtteid vee peal hoida.
    Selle rahaga mis saime me küll ei jaksa laenu maksta ega teenindada Pühale lehmale Kredexile.

Vasta rahatu pensionär-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.