Valitsuskabinet kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks.
Rahandusministeeriumi sõnul saavad hindamise tulemusel adekvaatse info maa tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. “Maa hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks. Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima,” teatas rahandusministeerium.
“Maade viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud keskmiselt seitse korda ja sellest ajast pärinevad andmed pole enam ajakohased,” märkis maade hindamisega tegeleva Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits pressiteates. Ta lisas, et amet viib hindamise läbi 2022. aastal, mil hinnatakse ära Eesti kõik ligikaudu 750 000 maatükki.
“Aastatega on maa väärtus kordades kasvanud, kuid see ei tähenda sama suurt ja järsku maamaksu kasvu. Selleks kehtestame kaitsemehhanismid seaduse tasandil – vähendame maamaksu maksimaalseid määrasid ja seame piirangu, et maamaksu aastane tõus ei tohi ületada kümmet protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab.
“Samas annab maa hindamine ka maa omanikele otsest kasu. Ajakohastatud maa hinnad teevad kõigil ladusamaks müügi- ja rendilepingute sõlmimise, väheneb vajadus tellida eraldi maa hindamist ja suurenevad maa omanikele laekuvad talumistasud tehnovõrkude ja rajatiste pealt,” lisas Aab.
“Pikk vahe hindamises on pannud ebasoodsasse olukorda kohalikud omavalitsused, kelle maamaksutulu on aastaid paigal püsinud. Seega on neil ka vähem vahendeid, millega parandada kohalikku elukeskkonda,” märkis Aab.
Hindamise tulemusel võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024. aastal. Muudatuste jõustudes võib elamumaa ja maatulundusmaa ehk õuemaa, põllumaa ja metsamaa maksimaalne maksumäär olla 0,5 protsenti ja ülejäänud sihtotstarvetel 1 protsent maaüksuse väärtusest, praegu on maksimaalne määr 2,5 protsenti.
Minimaalseks maksumääraks on 0,1 protsenti maa väärtusest. Elamumaa maksimaalse maksumäära langetamine aitab Aabi hinnangul ka üüritud kodudel kodukulusid madalal hoida. Valitsuskabineti ühine arvamus oli, et kodualuse maa maksuvabastus peab ka edaspidi säilima.
Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus (KOV), kes suudab kõige paremini hinnata oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust.
Sõltumata KOV-ide kehtestatud maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust.
Maa hindamine mõjutab ka paljusid riigiga sõlmitud maa kasutuslepinguid, mille tasu on seotud maa maksustamishinnaga. Ka nende kasvule nähakse ette leevendusmehhanismid. Samal ajal ühtlustakse ja lihtsustatakse maa kasutustasude määramise regulatsiooni ja seotakse kasutustasud maa maksustamishinnaga eesmärgiga vähendada halduskoormust ja kulusid lepingute haldamisel ja hinnangute tellimisel.
küll jahumütside haiget otsust ei toeta. Vaja on hoopis määrata trahvid neile, kes on maa kasutada võtnud, kuid ei kasuta seda sishipäraselt. Samuti majade ehitajad peavad kinni pidama ettenähtud ja kokkulepitud tähtajast. Mäletan ise kunagises elukohas maja, mida ehitati 20 aastat ja vahepeal vahetus omanik ehk ehitaja 5 korda. Algul võttis üks vanamees hurraaga ehitamise ette, kuid kulud kasvasid üle epa ja jäi seisma. Seisis 5 aastat, hakkas juba hukka minema. Müüs hädas maha kuid uuele pätakale. Jne kuni lõpuks üks uusrikkur kiskus mädaseda lauad maha, muutis natuke kuju ja ehitas üles. Sest oli heas kohas jõe ja põllumaa ääres. Elab seal tänagi, kuid ega hinnad ole enam nii soodsad, küla vajub üha tühjemaks ja vaevalt et viiendikugagi majast lahti saaks, ehkki igati korras ja jõgigi puhas.
ei tohi aga raha nõuda mingi totaka maamaksu näol neilt, kes sellel maal midagi rahva heaks toodavad. Muidu tuleb välja, et väärtuste loomine on trahviga karistatav.
Oma esiisade tagastatud maade omanikelt maamaksu võtmine ja veel suurendamine on riigipoolne ahnus oma rahakassa täitmiseks kõige labasemal viisil ja veel labasema selgitusega,
et teilt võetud rahadega kohalik omavalitsus parandab just siis teie seal maal elavate inimeste
elukvaliteeti!
Põhiliselt on need talumaad ajalooliselt kunagi juba vene tsaarivalitsuselt kuldrublade eest välja ostetud ja on eraomand.
Nii, et käed eemale eraomandist!
Ka sellise ettepaneku teinud minister tuleb ametist kõrvaldada?
mitte rahva heaks vaid enese rahakoti heaks välja müüvad.
jüsku rahvale oleks vaja neid lõputuid teravilju ja rapsi mis välja nüüakse.
ons rahvale vaja mürgitatud maid,vett ja õhku. et maksab tulu , pigem kriiksuvad koguaeg,et saada igasugu toetusi, isegi haned luiged segavad neil suurt kasu saamast ,saavutasid nende taasküttimise ja eks ole nende lõuadki mängus et siia jahiturismi tuleb elavatel olenditel, kes tulevad koju, märki lasta.
jutt! Kes oma maad mürgitab, kohe ränkraske maksu alla. Varsti läheb üle mahepõllumeheks ja hakkab tootma puhast saaki.
Kuidas see maa puhtaks saab, et seal mürkideta saaki kasvatada ? Maa on ju reostatud ja vesi veel aastakõmneid. Maa saab puhtaks alles siis, kui see muld mis põllul vilja kannab kõik kalmistule on kantud, inimeste surnukehade kujul. Siis saab maa puhtaks.