Riigihalduse minister tutvustas valitsuskabinetile ettepanekuid, kuidas aidata kaasa Ida-Virumaa arengule. Samuti arutati edasisi samme Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamiseks, millega tagada maakonna arengu jätkusuutlikkus ka põlevkivitööstuse osakaalu järkjärgulisel vähenemisel.
„Nii Ida-Virumaa tegevuskava uuendamine valitsuses kui ka Ida-Viru arengustrateegia täiendamine maakonnas aitavad sillutada teed piirkonna keskkonnasõbralikumale ja kestvamale arengule,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Seda tuge on väga vaja, eriti siis, kui tulevikus põlevkivitööstuse roll piirkonnas väheneb. Küll aga ei saa see juhtuda üleöö, üleminek kestab üle kahekümne aasta, mistõttu töötame koostöös Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste, ekspertide ja huvigruppidega välja toimivad plaanid, kuidas tagada uued arengud.“
Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel, et uuendatud Ida-Virumaa tegevuskava üle otsustab valitsus, et anda koordineeritult erinevatele ministeeriumidele ühiselt suurem roll ja vastutus tegevuskava elluviimiseks.
Samuti leppis valitsuskabinet kokku edasised sammud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise ette valmistamiseks. Fondist rahastatavad tegevused aitavad saavutada Euroopa Liidu kliimaeesmärke ja ühtlasi leevendada põlevkivi kasutamise vähenemisega kaasnevaid mõjusid. Õiglase ülemineku fond puudutab Eestis peamiselt Ida-Virumaad, mille majanduses on põlevkivitööstusel seni olnud võtmetähtsus.
„Tuleb arvestada, et mitte kõiki Ida-Virumaa arenguks olulisi tegevusi ei saa õiglase ülemineku fondi kasutamise tingimuste kohaselt fondi vahenditest toetada,” nentis riigihalduse minister Jaak Aab. “Seetõttu annab riigi ja maakonna tegevuskavade täiendamine vajaliku paindlikkuse ja laiema vaate kui vaid konkreetse fondi vahendite kasutamiseks ülemineku kava koostamine. Omavalitsustel ja kohalikel partneritel on siin väga oluline roll pakkuda piirkondlikele kitsaskohtadele ja võimalikele negatiivsetele mõjudele asjakohaseid lahendusi. Samuti tuua ühise laua taha piirkonna elanikud, ettevõtjad, üleminekust mõjutatud sektorite töötajad ja keskkonnaühendused, et üheskoos arutada nii lahendusi kui ka nende ellu viimist.”
Aab lisas, et loodab heale koostööle Ida-Virumaa omavalitsuste liiduga, et kirjeldatud protsess nii sisuliselt kui ka korralduslikult ladusalt kulgeks ja heade tulemusteni jõuaks.
Rahandusministeeriumi pakutud plaani kohaselt on õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamise aluseks olemasolevad arengudokumendid – riigi Ida-Virumaa tegevuskava ja kohalike omavalitsuste koostatava Ida-Viru maakonna arengustrateegia. Neid tuleb ajakohastada ja täiendada. Avalike arutelude ja konsultatsioonidega alustatakse esimesel võimalusel, arvestades seejuures formaadi valikul eriolukorra piirangutega. Alusdokumendid uuendatakse 2020. aasta lõpuks ning selleks kavandatakse laiapõhjalist kaasamist. Lisaks tehakse uuringuid ülemineku sotsiaal-majanduslike mõjude tuvastamiseks ja leevendamiseks.
TAUST:
Euroopa Komisjon avaldas 2020. aasta 14. jaanuaril teatise kestliku Euroopa investeerimiskava kohta, mille osa on õiglase ülemineku mehhanismi ettepanek. Üks kavandatava õiglase ülemineku mehhanismi kolmest sambast on õiglase ülemineku fond (ÕÜF). Fondi eesmärk on toetada piirkondi ja sektoreid, mida üleminek kliimaneutraalsusele kõige rohkem mõjutab, arvestades nende senist olulist sõltuvust fossiilkütustest või suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tööstusprotsessidest.
Õiglase ülemineku fondi kaudu on võimalik toetada piirkondade majanduslikku mitmekesisust, investeeringuid taristusse, töötajate ja tööotsijate ümberõpet ja muid algatusi sotsiaalmajanduslike tagajärgede leevendamiseks. Euroopa Komisjoni ettepanek on Eestile eraldada neiks tegevusteks Euroopa Liidu eelarvest algaval 2021–2027 eelarveperioodil kokku 125 miljonit eurot. Fondi vahendite kasutamiseks tuleb riigil eelnõu kohaselt lisada omapoolselt osa Euroopa Regionaalarengu Fondi või Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest lisaks toetuse saaja omapanusele ning koostada eesmärkide suunas liikumise alusena keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste ja kohalike partneritega koostöös õiglase ülemineku kava. Fondi kasutamise lõplikud tingimused ja maht selguvad läbirääkimiste tulemusel Euroopa Liidus.
loen, et tegu on taas Aava Jaagu juraga, siis pole see värt isegi kommimist.
Olen juba varem rääkinud, et riigikogu ja valistus tuleb viia Viivikonda ja Sirgalasse, kohe lippavad ärikad järele ja hakkab ka Virumaal elu käima ja hakatakse eesti keeles üksteist sõimama.
on 4 korstnat ära virutanud? Mäletan hästi pilte, kus oli 4+2 korstnat, nüüd ainult 2. Kes pani ülejäänud korstnad pihta? Kus on KaPo ja Vilja Kiisler?
kes ei usu:
htt_p://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus-_ja_tööstuspiirkond/Maavarad_ja_põlevkivikaevandus/Balti_soojuselektrijaam/?max
Vahe _ tuleb välja võtta.