Sisenen Jõgeva haiglahoonesse. Uksel tervitab veetlev meditsiiniõde, kes mõõdab otsmiku ees temperatuuri ja annab ette kirurgilise maski ning õpetab, kuidas seda ette panna. Õnneks ei tule ma siia seekord patsiendina vaid usutlema haiglajuht Peep Põdderit, üht eesliinivõitlejat praeguses „sõjas“ koroonaviirusega.
Mida koroonapandeemia ühiskonnale õpetab?
Pandeemiast on kindlasti palju õppida. Üks asi on see, et Eestis peaks olema omad ettevõtted, mis toodavad isikukaitsevahendeid ja sellisel hulgal, et neid jätkuks kõigile, kellel vaja. Küllap õpetab praegune koroonapandeemia meile ka seda, mida peaks tegema, kui sarnane olukord peaks korduma. Me mäletame ju ka 20. sajandi suuri epideemiaid: 1918. aastal puhkenud Hispaania grippi, 2003. aasta SARS-i epideemiat. Enamusel meist puudub aga eriolukorras käitumise kogemus. Küll see haigus minust mööda läheb – nii mõtlevad ennekõike nooremad inimesed. Paraku aga ei lähe mööda.
Jõgeva haiglas on vaid mõni koroonaviirusesse nakatunu. Kuivõrd võib väikese haigestunute arvuga seonduvalt tänada ka siinseid arste?
Tänama peab ennekõike Jõgevamaa inimesi, kes järgivad nii üle-eestilise kui ka kohalike kriisikomisjonide ettekirjutusi ja soovitusi: püsivad kodus, pesevad käsi, kõnnivad kahe meetrise vahega, kui pole just pereliikmed. Hetkel väikest viiruse kandjate arvu ei saa võtta siiski lõplikku tõena. Kõiki inimesi pole testitud.
Pensionäridel kui riskigrupi liikmetel soovitati vaadata pensioniseisu võimalusel internetist ja suuremate rahvakogemiste vältimiseks mitte minna pangaautomaatidest raha välja võtma ja poode külastama. Kuidas soovitusi Jõgeval arvestati?
Olles haiglas tööl pole ma saanud ise Jõgeval õieti ringi vaadatagi. Minu tähelepanekute põhjal on aga eakamad võrreldes noorematega märksa hoolikamad ja täidavad praeguseid eeskirju ja soovitusi märksa täpsemalt.
Küllap on positiivsed näited, kus lapsed ja lapselapsed vanematele või vanavanematele akna taga sünnipäevalaulu laulavad. Näiteks nii õnnitleti 89. sünnipäeva puhul näitlejanna Ita Everit. Positiivsed on sellised meelespidamised ja tähelepanuavaldused siis, kui akna taha koguneb vaid väike arv inimesi reegliga 2+2.
Milliste haigustunnustega peaks koroonaviiruse õigeks avastamiseks pöörduma arsti poole?
Põhisümptomid on ikka kõrgema temperatuuriga palavik, nohu ja köha, hingamisraskus. Sümptomiks võib aga olla ka kõhulahtisus. Tervisenäitajaid tuleks võtta tõsiselt ja testimine pole sugugi liiast. Kui on vastavad haiguseilmingud, tasuks ka patsiendil endal avaldada arsti vastuvõtul nõudlust testimiseks.
Kas koroonaviiruse test võidakse teha ka patsiendile, kes pöördub vastuvõttu näiteks väänatud põlveliigesega?
Test tehakse iga väikesemagi kahtluse korral. Kui rääkida aga traumadest, siis peaks praegusel ajal olema käitumine sedavõrd ettevaatlik ja endast ning teistest hooliv, et traumasid võimalikult vähe tekkiks.
Kõige ohtlikumad ongi aga ehk haiged, kes ei tea ise, et neil on koroonaviirus. Praeguseks pole teadus ka päris täpselt kindlaks teinud, millal võib viirus kaasinimestele külge hakata. Praeguses olukorras on meil haigla uksed kinni. Uksel on õde, kes võtab juba esimese anamneesi, mõõdab kehatemperatuuri, küsitleb põhjalikult võimalike koroonaviirusega seonduvate kontaktide kohta. Iga haiglasse tulija saab ette ka kirurgilise maski.
Kui mõnel patsiendil tuleb oma tervisliku seisundi tõttu haiglasse tulla, siis sageli perearst konsulteerib meie arstidega ja organiseerib ka koroonaviiruse testi tegemise. Kõik haiglaravi vajavad haiged oleme aga vastu võtnud ja nendega ka tõsiselt tegelenud. Jõgeva haiglas on ka piisavalt suure klientide arvuga hooldekodu. Teeme kõik selleks, et kaitsta hooldekodu elanike koroonaviiruse eest.
Kas Jõgeva haiglas on võimalused koroonaviirust põdevate patsientide ravimiseks?
Jõgeva haigla on kohalik haigla, kus intensiivravi võimalus piiratud. Kui haigla vastuvõttu pöördub potentsiaalselt koroonaviiruspositiivne patsient, siis teeme talle kindlasti testi, mille saadame analüüsimiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlaborisse.
Mul on aga mure, et seoses suure tähelepanuga koroonaviirusele ei magaks me maha teisi haigusi. Praegu esineb päris palju A-grippi, mis samuti võib piisavalt palju inimelusid nõuda. On ka veel palju teisi haigusi, mille võime n.ö maha magada.
Miks on teie arvates mõnedes riikides, näiteks Itaalias, ääretult palju inimesi surnud koroonaviirusesse?
Kõik riigid on oma olemuselt erinevad. Itaalia on vanemaealiste poolest Jaapani järel teisel kohal maailmas. Itaalias on aastasadu sissejuurdunud ka peretraditsioon. Erinevad põlvkonnad elavad koos. Inimesed käivad omavahel tihedasti läbi. Tavaks on söömaajad, kus kogu pere koos, alates ratastoolis vanaemast kuni rinnalapseni. Kõik see paneb oma pitseri koroonaepideemia läbielamisele.
Inimesed peavad eriolukorra ajal hoidma üksteisega kahemeetrilist vahet, välja arvatud pereliikmed. Kas pere all tuleb mõelda inimesi, kes elavad ühes kodus, ühes leibkonnas?
Pereliikmed võivad koos ja lähestikku liikuda küll, iseasi, kas seda on vaja. Jõgeval asuvas Pae Konsumis võtsin ühe pere nii-öelda rajalt maha. Ostlemas olid pereema ja pereisa koos väikeste lastega. Avaldasin arvamust, et poodi võinuks tulla üks pereliige. Ja ehk see, kellest kõige vähem kahju on. Viimane oli küll must huumor, mida tohtrid aegajalt ikka teevad. Tõsi on aga see, et ohutsoonis tuleks ikka liikuda ühel inimesel perest. Ülejäänud võiksid näiteks oodata väljas või autos. Ka haiglasse ei taha me praegu koos patsiendiga saatjaid. Kui inimene ei suuda ise käia, saab ta liikuda ratastooliga.
Kas võiksite arsti ja ühiskonnategelasena tuua mõned näited vastutustundetust käitumisest praeguse eriolukorra ajal?
Üks selliseid ideid oli koroonavastase matka korraldamine. Iseenesest peab välistama igasugused peod. Selliste olukordade ennetamiseks või likvideerimiseks on teinud väga head tööd politsei. Tarvis on sõna otseses mõttes oma suu kinni hoida ja mitte teenida odavat populaarsust. Toon ühe näite: üks kohalik poliitik Palamuselt avaldas arvamust, et praegu tuleks lastele igal juhul koju viia soe koolilõuna. Iseenesest polegi mõte paha, kuid see on reaalne oht nii koroonaviiruse kui ka teiste haiguste edasiandmiseks. Tahtmine võib hea olla, praegusel ajal tuleb aga asjade organiseerimine jätta nendele inimestele, kes asja tunnevad. Vajadusel tuleb koju viia võimalikult suur toidupakk, millest jätkuks süüa teha pikka aega.
Mida veel soovitate Kesknädala lugejatele seoses pandeemiaga?
Peske käsi ja desinfitseerige käsi, sest käed on organismi kõige liikuvamad osad. Vältima peab näo katsumist ja vaatama, et seda ei teeks ka lapsed. Lapsed ei pane sageli ise tähelegi, kui nad näpuga nina urgitsevad või muud sarnast teevad.
Küsis Jaan Lukas