Riigikogu keskkonnakomisjon arutas oma tänasel videoistungil jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmist ja otsustas saata eelnõu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 20. mail.
Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul vajavad jäätmekäitluse korraldamisega seotud probleemid kompleksset lahendamist. „See on seotud jäätmete liigiti kogumise, laiendatud tootjavastutuse, jäätmete tekkimise vältimise ja kohaliku omavalitsuse üksuste kohustustega,“ ütles Savisaar. Ta lisas, et vaja on täpsustada ka riigi jäätmekava nõudeid ja meetmeid ning tõhustada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist.
„Eelnõu järgi on KOVi territooriumil võimalik teha erandeid jäätmete liigiti kogumisest vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid koos põhjendustega kehtestab KOV jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas,“ märkis Savisaar. Ta selgitas, et otsustavalt on vaja tegutseda biojäätmete kogumisega seotud probleemidega ja hiljemalt 31. detsembriks 2023 kõikjal korraldada nende tekkekohalt kogumine või alternatiivina sealsamas tekkekohal kompostimine.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Yoko Alender märkis, et vaja on karmistada jäätmete prügilatesse ladestamise nõudeid. „Prügilasse ei tohiks ladestada jäätmeid, mis ei ole läbinud töötlemist. Samuti ei peaks prügilasse viima jäätmeid, mis on juba kogutud liigiti korduskasutamiseks ja taas ringlusse võtmiseks,“ ütles Alender. Ta lisas, et aastaks 2030 tuleks vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10 protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest.
Täpsustamist vajab ka jäätmekäitluses vastutusega seotud sätete sõnastus ja karistusmäärade süsteem, et tagada selle parem toimimine. Eelnõu näeb ette tõsta maksimaalseid võimalikke karistusmäärasid juriidilistele isikutele. Senise 32 000 euro asemel on edaspidi maksimaalne karistusmäär 400 000 eurot.
Lisaks kehtestatakse uued sihtarvud olmejäätmete korduskasutamiseks ning pakendijäätmete ringlussevõtule. Eelnõu kohaselt peab pakendijäätmete ringlussevõtt jõudma 2025. aastaks 65 protsendini ning 2030. aastaks 70 protsendini. Eelnõu kehtestab ka ringlussevõtu sihtarvud pakendimaterjalidele liikide kaupa.
Eelnõuga täpsustatakse ka laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi ja tõstetakse pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslikku piirmäära. Sellega saab suunata ressurssi just nendele pakendiettevõtjatele, kes lasevad turule suurema osa pakendimassist. Seni pidid audiitorkontrolli läbima ettevõtted, kes lasevad turule pakendeid üle viie tonni aastas, kuid edaspidi on piirmäär 20 tonni aastas.
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (190 SE) võetakse üle ja täidetakse ELi vastavatest direktiividest tulenevad kohustused.