Enn Eesmaa kõne 19. mail Riigikogus: Välispoliitika arengukava kuni 2030.a

Auväärt kuulajad.

Elame juba mõnda aega tavalisest suuresti erinevas aegruumis, See on üksikisiku tasandil kahanenud, muutunud tavatult lokaalseks, sulgunud pigem perekonna ringi, kui avardunud ühiskonna eri tasandeile. Muutused on toimunud sprindikiirusel, ilma igasuguse plaanitud ettevalmistuseta ning, mis peamine – sellist olukorda pole keegi kusagil varem kogenud. Nüüd peab inimkond efektiivselt tegutsema ja tehtust järeldusi tegema sisuliselt sünkroonselt. Ei taha isegi arvata, mis juhtunuks, kui me ei elaks interneti ja televisiooni ajastul. Seega inimese tasandil püüame üle elada, läbi ajada ning võtta, nagu öeldakse päev korraga. Ühiskonnana pole see aga mõttekas ega võimalik. Elu läheb ju edasi ka siis, kui see suuresti muutuks. Protsessid, mille algus oli ajas enne pandeemiat on vaja lõpule viia, teha algsetes plaanides vajalikud korrektiivid selleks, et arenguid võimalikult ette nähes tuleviku tegevusi plaanida.

  Eesti välispoliitika arengukava 2030 menetlust alustasime väliskomisjonis juba mullu augusti lõpus. Komisjoni väljasõiduistungil välisministeeriumisse arutasime koonddokumenti, mille sarnast pole Eestis kunagi koostatud koos ministri, kantsleri ja nende kolleegidega. Tänaseni oleme arengukavale pühendanud aega ja keskendumist vähemalt viieteistkümnel istungil. Aruteluteemadeks on olnud meie riigi välispoliitika eesmärgid suhtluses USA, Venemaa, Hiina, Euroopa Liidu ja Balti riikidega. Põhjalikult käsitlesime avalike teenuste korraldust välisriikides elavatele Eesti kodanikele, väljasõiduistungil arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse organisatsiooni MTÜ Mondo ruumes tegime kokkuvõtteid ja vaagisime plaane Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi praktikaist. Korduvalt oleme arutanud võimalusi me riigi välismajanduspoliitika tugevdamiseks. Loomulikult pühendasime oma istungitel tähelepanu riikliku julgeoleku kindlustamisele, rahvusvaheliste suhete stabiilsusele ning kestlikult arengule. Eraldi võtsime terase vaatluse alla võõrsil elavate eestlaste kaasamisvõimaluste loomise ja arendamise. Selle üheks aspektiks on kindlasti tõhusamate konsulaarteenuste loomine. Kõik see ja palju muudki on teeninud üht peamist eesmärki, arendada senisest tugevamat välisteenistust. Lisaks välisministeeriumile kaasasime mõnegi teise ministeeriumi ja ametkonna esindajaid saamaks täpsemat ja samas panoraamsemat ülevaadet tehtust ning, mis veelgi olulisem – planeeritavaist tegevustest. Vastates meie palvele saime vajalikke arvamusi mitmelt riigikogu komisjonilt, kuid ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt ning Teenusmajanduse Kojalt. Siinkohal kasutan võimalust tänada kõiki, kes meiega kaasa mõtlesid  ning tegid ettepanekuid, millest nii mõnigi leidis koha või vähemalt mõjutas väliskomisjoni seisukohti, millest nüüd räägin pikemalt.

  Juba Riigikogu Kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 156-e kohaselt kulgenud Vabariigi Valitsuse tegevuskava menetluse alguses otsustasime, et võtame aruteludeks piisavalt aega, töötame mahuka materjali peatükkide kaupa läbi, mida ühise otsuse kohaselt ka tegime. 7. mail toimunud istungil otsustasime arengukava saata Riigikogu täiskogu istungile, ettekandjaks määrati komisjoni esimees. Rõhutan, et pärast täiskogu arutelu saadab väliskomisjon oma seisukohad koos menetlusprotsessi kirjeldusega Vabariigi Valitsusele, kes arengukava kinnitab ja vastu võtab. Nüüd siis väliskomisjoni seisukohad arengukava osas.

  Ennekõike tahame tegijaid tunnustada laiapindse Eesti välispoliitika esmakordse koostamise eest. Ühtaegu oli see vajalik, kuid samas ka keeruline. Maailm me ümber muutub sageli mõne nädala või kuu jooksul –  sihte ja eesmärke võivad kümne aasta jooksul mõjutada paljud tegurid. Eesti sugune väikeriik on haavatav üleilmsetest muutustest, nende mõjutamine on aga raske isegi ÜRO tasandil. Samas püsivad muutumata enamus me põhiseaduse mõtetest, mis samas on aluseks ka välispoliitilistele eesmärkidele. Nende ühtne sõnastamine tasub kindlasti me kõigi vaeva. Seepärast peame meiegi oluliseks arengukava üldeesmärgiks tõstetud soovi ja kohustust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamist läbi aegade. Selle saavutamiseks peame kindlustama Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust muuhulgas rahvusvahelistes suhetes. Ka välispoliitika peab kaasa aitama heaolu kasvule, eestlaste huvide kaitsmisele välisriikides. Pea maksimaalselt rahvusvahelisse ellu integreerunud riigina peame rohkendama me panust üleilmsesse kestlikku arengusse. Jätkuvalt tuleks taotleda konsensuslikku välispoliitiliste sihtide seadmist. Rõhutame välispoliitika arengukava seost ja sidusust temaatiliste strateegiatega ning soovitame nende edasist käsitlemist ühtse tervikuna.

Eriliselt tähtsaks loeme Riigikogu kaasamist ja pideva sisendi andmist nende strateegiate loomisprotsessi, esmajoones peame silmas Eesti suhete arenguid konkreetsete regioonide ja riikidega. Tõdeme väliskeskkonna olulisi ja kiireid muutusi COVID-19 viiruse leviku tagajärgi, mis pealegi pole veel lõpuni avaldunud. Seepärast tuleb kindlasti täiendada välispoliitika valdkondi mõjutavaid tulevikusuundumusi. See ei peaks takistama ega pidurdama me riigi arenguid, pigem vastupidi, ka välispoliitika peaks senisest ambitsioonikam olema. Selleks on praegu soodus periood – Eesti on väljapaistvatel positsioonidel nii Balti regiooni, kui Põhjala riikide, Euroopa Liidu kui koguni maailma tasemel. ÜRO Julgeolekunõukogu juhtriigi staatus kohustab ja lisab võimalusi Eesti seisukohtade tutvustamiseks ning tipptasemeil kaasa rääkimiseks. Arengukava eesmärkide elluviimisel on oluline roll praegu Riigikogu menetluses oleva Välisteenistuse seaduse jõustamisel. Riigikogu rollist lähtuvalt on vaja toimivat arengukava rakendamise aruandlust ning teeme ettepaneku teha kord aastas programmide analüüsiv ülevaade. Ning loomulikult peab arengukava me muutlikus maailmas olema niiöelda elav dokument, mida saab ja vajadusel tuleb täiendada vastavalt välis- või koguni sisemõjude muutumisele.

  Julgeoleku, arengukoostöö ja kestliku arengu peatüki osas rõhutab väliskomisjon NATO ja Euroopa Liidu tähtsust Eesti julgeoleku kindlustamisel. Meie riigi välispoliitiline tegevus peab ka tulevikus toetama reeglitel põhineva rahvusvaheliste suhete süsteemi toimimist. Peame vajalikuks erinevate regioonide ja riikide strateegiate koostamist, see võimaldab üksikasjalikumaid lähenemisi eesmärkide kavandamisel ja saavutamisel. Omal tasandil on sama juba mõnda aega teinud ka Riigikogu väliskomisjon. Jagame muret surve alla sattunud Euroopa Liidu liikmesriikide solidaarsuse pärast, tõsta tuleb ühiskonna vastupanuvõimet väärinfo levikule. Seda on võimalik saavutada muuhulgas ühiskonna välispoliitilise teadlikkuse tõstmise kaudu. Peame vajalikuks riigi kaitsekulude hoidmist tasemel, mis kindlustaks kaitsevõime tagamise ja rohkendamise vaatamata üleilmsele majanduslangusele. Arengukoostöösse panustamine peaks aastaks 2030 kasvama 0,33 protsendini rahvamajanduse kogutoodangust.

Välismajanduse tugevdamise peatükis peame otstarbekaks välismajandusega tegeleva ressursi koondamist välisministeeriumi haldusalasse. See suurendaks välismajanduspoliitikale suunatud vahendite kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust. Pooldame struktuurimuudatust, mille kohaselt juhitaks EAS-i ekspordinõunikke ja välisministeeriumi majandusdiplomaate samast ministeeriumist. Toetame mõtet, et topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimisel on ennekõike oluline lepingute sisu kvaliteet, mitte niivõrd lepingute arv. Riigi poolt ellu kutsutud ettevõtluse toetamisega tegelevad organisatsioonid peavad senisest tõhusamalt aitama ettevõtjaid erinevate turgude iseärasuste tundmisel. Väliskaubandust aitaks kindlasti edendada erinevate huvigruppide senisest avatum koostöö, vähemalt suhtlus. Välismajanduse edendamisele aitaks kindlasti kaasa riigi teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamine.

  Väliskomisjon peab oluliseks, et arengukavas on eraldi peatükk eestlaskonna kaasamisest ja tõhusamate konsulaarteenuste loomisest välisriikides. See töö peaks ja võiks olla võimalikult vähe seotud poliitiliste suundumustega. Võimaluste piires tuleb toetada ja suurendada eestlaste kogukondadele olulist kommunikatsioonimehhanismi – kohalikke meediaväljaandeid. Selle vajalikkuses on komisjoni liikmed ise võinud veenduda mitmetel visiitidel riikidesse, kus eestlasi tänaseni rohkesti elab. Eesti välisnoortele tuleks meie kodakondsust võimalikult aktiivselt säilitada. Selle ülesandega on otseselt seotud ka soov ning vajadus tõsta väliseestlaste valimisaktiivsust. Oleme toetanud seisukohta, et isikut tõendavate dokumentide posti teel kätte toimetamist lubava seadusesätte rakendamine toimuks varem, kui aastal 2022.

  Rõhutame veelkord, et tugeva välisteenistuse moodustavad seal töötavad inimesed ja nende ladusama tegutsemise tagamiseks on vajalik Välisteenistuse seaduse muudatuste rakendamine seadusandja mõtte kohaselt. Välisteenistuses peab suurendama erinevate valdkondade ekspertide osakaalu. Jätkuvalt tuleb arendada ja parandada e-esinduste teenuste kättesaadavust. Väliskomisjon on alati seisnud selle eest, et Eesti välisesinduste võrk laieneks vastavalt võimalustele ja vajadustele. Oleme ministeeriumile andnud nii mõnegi sellekohase mõtte tulenevalt me töövisiitidel kogetust. Olemasolevate saatkondade tegevust peab töö optimeerimiseks pidevalt analüüsima. Ning lõpetuseks üks me peamisi soovitusi – arengukavas peaks selgemini väljenduma soov ja tahe välisteenistuse eelarve kasvatamiseks.