Kui ka mõned poliitikud on öelnud, et nemad panid seisma Rail Baltica rajamise, siis reaalses elus läheb selle ehitus mühinal edasi. Tänavu aasta kulub raudteeühenduse kümnete viaduktide, ökoduktide ja teiste rajatiste ehitamisele 21,3 ning järgmisel aastal ligikaudu 60 miljonit eurot.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tõi välja, et kuigi EKRE liidrid Mart ja Martin Helme rääkisid ühes raadiosaates, et nemad on Rail Baltica „suures osas seisma pannud“, on nad sisuliselt ikka selle rajamisele kaasa aidanud.
„Keskkonnaminister Rene Kokk mõtles kaasa, kuidas ühendust Euroopaga ehitada keskkonnasäästlikumalt ja rahandusminister Martin Helme seisis Euroopa Liidus uue perioodi rahajagamisel Rail Balticu eest niisama kindlalt nagu Antant’i Läänerinne,“ ütles Aas.
„Mina Rail Balticu edenemise pärast ei muretseks. Koalitsioonileping ütleb selgelt, et läheme ühenduse ehitusega edasi. Martin Helme allkirjaga Rail Balticu investeeringute kavas on toodud välja üle 30 konkreetselt raudtee ehitusega seotud objekti… Valitsuse ülemus, rahva poolt valitud Riigikogu, on ratifitseerinud leppe Läti ja Leeduga, et Rail Baltic valmib.“
Märtsis ja aprillis läbi viidud arvamusuuring kinnitab, et Eesti inimeste toetus Rail Baltica raudteeprojektile on püsinud kõrgel kriisi kiuste. Kiirel raudteel ja selle arendamisel on Eestile positiivne mõju, märgib 67% vastanutest.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Tõnu Grünbergi sõnul on praeguseks välja valitud esimesed seitse rajatist, mille ehitushanked on plaanis välja kuulutada juba käesoleva aasta teises pooles. „Kuna põhiprojekteerimine on Eestis kõige kaugemale jõudnud Harju- ja Raplamaal, saame alustada ka konkreetsete objektide ehitamisega. Nende hulka kuuluvad viis maanteeviadukti ja kaks ökodukti,“ selgitas Grünberg.
2021. aasta teiseks pooleks on Rail Baltica ehitus alanud kõigis kolmes maakonnas: Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal. Alates 2023. aastast, kui algab põhitrassi ehitus, kasvavad ka Rail Baltica projekti investeeringud Eestis mitmesaja miljoni euroni aastas.
…..
Tabel
🔹 Kõik 213 kilomeetrit raudteed Eestis ja Tallinna ning Pärnu terminalid on projekteerimisel.
🔹 2017. aastal valmis kesklinna tulevase RB Ülemiste terminali ning Tallinna lennujaamaga ühendav trammitee.
🔹 2019. aasta maist toimub Saustinõmme viadukti ehitus, et Tallinna ringteed kasutavad autod saaksid üle RB.
🔹 2020. aasta lõpuks on välja kuulutatud hanked seitsme RB ristumise osas Harju- ja Raplamaal – 5 viadukti ning 2 ökodukti.
🔹 2021. aastal on kokku kavas alustada 26 RB silla ja viadukti ning 7 ökodukti ehitusega.
🔹 Samuti alustame Vanasadama trammiliini rajamist ning esimesi ehitustöid Pärnu ja Ülemiste reisiterminalides.
Kahju, et me enam ise ei mõtle oma rahva tuleviku peale… või on see võimegi kadunud?
P.S.
Kõik suurprojektid on seni Euroopas läinud ligi kolm(!) korda planeeritust kallimaks ja meie hõreda asustuse ning turu puhul saab trassi ülalpidamine TULEVIKUS olema Eestile ülejõu käiv. Pealegi – tahame ka lennata – seal PEAME nii-kui-nii oma turu tõttu peale maksma… Samas ei leia me mõndsada tuhandet, et Eesti lõunapiir pisutki kontrolli alla võtta – siinsed inimesed on nn Schengeni ajal loobunud politseile teatamist lõputult alanud varguste-lõhkumiste pärast…
Kallid poliitikud! – MÕELDA (võrrelda, analüüsida, sünteesida, üldistada ja abstraheerida) on vaja…
Ma ei ole RB vastu, kuid see trass peaks tulema olemasoleva raudteele läbi Tartu ja Valga. Miks küll tahetakse mõne ärimehe pealekäimisel ehitada RB sinna, kuhu jääb ainult üks linn ja läbi ilusa maastiku. Trassi rajamine läbi Tartu ja Valga elavdaks ka lõuna-Eestit.
need jahupead ise midagi ju ei mõtle. Silme ees suured miljonid, mida vaja vaid omadele kõrvale kantida.
Kuid ajuvabadus toetub ju järgmistele asjadele:
1) Meil pole niipalju reisijaid, et seda tobedust ülal hoida.
2) Meil pole kaubavooge, mis aitaks täiendada ülejaäänud tühja kotti.
3) Täna saame küll osa pealinnast Brüsselist aga edaspidi tuleb oma rahva taskuid tühjendama minna ning mida aeg edasi, seda rohkem, sest ülalpidamine läheb üha kallimaks.
3) Tallinn-Pärnu-piir on eemal tegelikust rahvahulgast ja nende liikumisteedest. Kui idavirukad ja tartlased tahavadki lõunapoole sõita ning peavad selleks sõitma Tallinna või Pärnu, siis on see neile juba ülekulu.
4) Mingit otseliini Tallinn-Berliin ei tule. Läänes on kombeks suhteliselt lühikesed liinid, millega saab sõita järgmisse sõlmkohta, kust taas kuskile oma sihtkohale lähemale. Vaadake või Interraili lehte ja valige seal reis Stockholm-Málaga.
5) Sellest totrusest on meie osa 1/3 aga kasu saame 5-10%, ülejäänu läheb litakate ja pool nende omast lätakate arvele.
6) Täiesti mõttetu on ajada taga kiirust, kui ajavõit Poolani on vaid 3-4 tundi. Ning rongisõit peab ka meeldiv ning mõnus olema. Miks siis see meeldiv võimalikult lühikeseks muuta? Nagu tahetakse mõne minutiga uhada mandrilt Muhusse ega osata hinnata laevasõidu võlusid.
.
Kahjuks mitte üskki juhtahv aga rahva rahakoti tühjendamise eest ei vastuta. On ju Taavigi selleks ajaks ammu surmaeelik.
Tie olli lipe
ja lumi sattas
tie peal peselli
Juri Rattas
Kogu selle Rail Balticu esmane ja kõige tähtsam eesmärk on olnud sõjatehnika, st. Poolasse lähitulevikus paigutatava USA tankidiviisi äkilise ja kiire toimetamise tagamine Peterburi lähistele … ja siit edasi! Kes vähegi tähelepanelikult jälgib RB “rindeteateid” , ei leia enam kusagilt, et kiirraudteed oleks plaanis pikendada Berliinini nagu alguses räägiti.
NB! Meie poliitikud kasutavad Venemaa suhtes “riigikaitse” asemel väljendit “heidutamine”. “Eesti keele seletav sõnaraamat” 2009 tõlgendab: heidutama – heituma panema, hirmutama, kohutama ehk maakeeles “rusikaga vehkima”. Miks nii?
Miks ei lisata RB ehitus ja ülalpidamis kulutusi meie “heidutus” eelarvesse? Saaksime kohe hiilata oma 4-5%-ga SKP-st!
Kes hakkab kahte erinevat raudteed ülal pidama?
Ainult lollus on see ehitus.
Aitab meile küll trammi viimisest sadamasse ja ega Roopast rohkem raha ei tule ka.
Lõpetage Emamaa poolitamine lollide jaoks.
Põltsamaa peatust ära unusta 🙂