Hiljuti püstitati TV3 meelelahutussaates Rooside sõda küsimus Eesti mõjuvõimsa inimese osas: 36 vastanut pakkus mõjuvõimsaks inimeseks president Kersti Kaljulaiu, 17 vastanu meelest on mõjuvõimas inimene peaminister Jüri Ratas. Kui vaadata mida presidendi institutsioon on saanud teha rahva heaks riikliku eriolukorra ajal, tuleb üle küsida, kas me sellist esinduslikku võimu tahtsimegi?
Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule, mis valitakse korraliselt iga nelja aasta tagant. Jällegi võib diskuteerida valimiskorra üle, ent niimoodi on parlamendi koosseis meil 28 aasta jooksul valitud. Riigikogus sündivad otsused mõjutavad otseselt meie riigi käekäiku, sh kui jõujooned muutuvad, pole isegi valitsuskoalitsioon kaitstud. Samuti on Riigikogul esmaroll valida Eestile riigipea ehk president.
Vaadates presidendi seadusest tulenevaid ülesandeid, on igati mõistlik küsida, miks ei võiks neid samu kohustusi täita rahva poolt valitud Riigikogu. Mõni võib küsida, kas Riigikogul poleks siis piiramatu võim, aga kui vaatame kes on president – seadusandliku kogu poolt loodud võimupuhver, keda pole rahva poolt valitud, kuid kes nimetab ametisse tähtsaid riiklike ametikohti, on riigikaitse kõrgeim juht ning kutsub vabariigi aastapäeval oma tööandjat endaga kätlema, et omanägemisel poliitikutele kiitusi ja laitusi jagada.
Vabariigi peaminister, üldjuhul ministrid ja Riigikogu liikmed on saanud rahvalt mandaadi, samas ei pea president läbima demokraatliku protsessi loomulikku osa. Ka puudub Riigikogul, kes presidendi ametisse määras, võimalus teda umbusaldada – samas saab president kuulutada välja erakorralised valimised kui poliitika on ummikseisus. Ehk teisisõnu: president omab suurt mõjuvõimu seadusandliku ning täitevvõimu üle ja esindab Eestit rahvusvahelisel suhtluses, kuid ei oma tegelikku autoriteeti Eesti elanikke seas.
Igapäeva poliitikas on siiski mõjuvõimsam inimene meie peaminister, kes reaalselt vastutab riigis toimuva eest: seda eriti praegusel ajal, mil rahvas ootab vabariigi valitsuselt tarka tegutsemist. Milline institutsioon on oma otsustega viimase kuu aja jooksul mõjutanud nt Virumaa käekäiku enam, valitsus või president?
Ma arvan, et presidendi institutsioon tuleks muuta rahva poolt valitavaks või see sootuks likvideerida. Usun, et nii mõtleb ka 2/3 rahvast olenemata sellest, kas nad elavad linnas või maal. Esindusvõimu ülesandeid saab täita edukalt ka Riigikogu, kel on kindlasti rohkem autoriteeti rahva seas kui seda on kord viie aasta tagant määratud presidendi ülesannetes ülempreestrinnal. Ja viimane pole torge praeguse presidendi kohta, vaid üleüldse kõikide Eesti presidentide kohta.
Kenno Põltsam,
Loksa