Eestis kehtis eriolukord 12. märtsist kuni 17. maini. Hiinast tulnud haiguse COVID-19 saanuid oli vähe võrreldes nende inimestega, kelle töökohta ja sissetulekut see mõjutab.
Hiinlastel on kriisi märkiv hieroglüüf kahest osast ja osadena tõlkides on koos oht+võimalus. Pärast eriolukorda ei ole paljud ärimudelid endised ja suurima muutuse teevad inimesi transportivad, teenindavad või rahvakogunemisega valdkonnad.
Ärimudeli kriis
Kui pank soovib klientidega suhelda elektrooniliste kanalite kaudu, mitte kontoris silmast-silma, siis see ei ole kriis, vaid ärimudeli muutus. Selliseid struktuurseid muutusi on ka varem olnud (interneti suunas). Näiteks nuppudega mobiiltelefonide turuliider Nokia kaotas positsiooni USA päritolu Apple firmale ja selle puutetundliku ekraaniga mobiiltelefonile iPhone (turule suvel 2007). Pärast Microsoftile müümist koondas Nokia Soomes ja teistes riikides tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti, mis oli kaotus inimestele aga mitte majandusele. Tarbija ostis teisi tooteid, sidefirmade käive ei muutunud.
Kui transpordifirma Taisto Liinid sulges bussiliinid ja koondas töötajad, siis oli eriolukord ettekääne. Tegelik põhjus oli ärimudelis ja inimeste liikumisharjumuste muutus. Statistikaameti tabeli TS541 järgi on 20 aastaga riigisisene kaugliin kaotanud üle 2 miljoni sõitja. Mullu tehti 3,89 miljonit kaugliini sõitu aga 2000. aastal 5,98 miljonit. Sisuliselt muutuseta on olnud maakonnaliini sõitjate arv (23,84 ja 24,40) ja sellega tegelevad transpordifirmad ei tunne nii suurt muutust ärimudelis.
Kui kaubanduskeskuse T1 Mall of Tallinn omanikfirma alustas saneerimismenetlust, siis selles oli osa postifirmal Omniva, mille automaadid kutsusid augustis 2019 „Telli kõik AliExpressi ostud otse pakiautomaati!” Hiina kauba ostmisel jäetakse kaubanduskeskuse vahendajad kõrvale ja vaateratas Tallinnale seda ei asenda. Pankurite ütluse järgi antakse kõik halvad laenud headel aegadel.
Kapitalismi toetamine
Eelmise laenubuumi ja kinnisvaramulli lõhkemise aegse kriisi peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil 29. jaanuaril 2009 eelarve kärpimisega seoses: „Ameerikas on praegusest administratsioonist keegi öelnud, et patt oleks heal kriisil lasta raisku minna tegemata neid reforme, mida headel aegadel teha on võimatu.” Eriolukorraga ongi maksumaksja raha läinud erasektorile läbi toetuste ja laenugarantiide.
Praegune Euroopa Liidu kliimapoliitika on tõrjuda sisepõlemismootoriga autosid ja põlevkivist elektrienergia tootmist. Sellele vastupidine oli valitsuse 27. märtsi otsus teha Eesti Energiale 125 miljoni eurone sissemakse põlevkivi õlitehase ehitamiseks, mille maksumus on 286 miljonit eurot. Aprilli lõpus otsustas valitsus suurendada lennufirma Nordica aktsiakapitali 30 miljonit eurot, Eesti Raudtees 10 miljonit ja Saarte Liinides 3 miljonit eurot. Börsifirma Tallink sai valitsuse 8. mai otsusega käibekapitalilaenu 100 miljonit eurot. Toetust ei saa internetipõhine sõidujagamise ja transpordifirma Bolt, aga sotsiaalkampaaniateks erameedias võib aasta lõpuni kuluda 4,8 miljonit eurot, nagu soovis Eesti Meediaettevõtete Liit.
Praegune majanduse hädaolukord on nagu aegluubis toimuv avarii, kus kahjude ulatus selgub alles töökojas. Kaotavad Hiina kaupade vahendajad, inimeste transportijad ja teenindajad. Võidavad tehnoloogiad, mis eraldavad inimesi füüsiliselt (kontaktivabalt) ja pakuvad teenuseid internetis.
Virgo Kruve
meil midagi häda. See satikajama oligi vajalik, et näidata kätte meie nõrgad kohad. Ning ka meie mõttetud töö- ja ametikohad. Pole ise viitsinud sotti ajada, kuid kindlasti ligi 100000 priileivasööjat saab meil rahva arvelt nutsu pidevalt. Ning mis kõige valusam tõdemus, et nad saavad mitte millegi eest nutsu rohkem kui tegelik tootja ja toitja. Ja oemti on meil igasugu asjalikke töid teha, kuid jahumütside valitsus jaotab rahav raha laiskadele ja lollidele endiselt kasvavas mahus.