Eelmise nädala reedel, 12. juunil Keskerakonna büroos peetud erakonna digitaalsel teel juhitud volikogu pööras näoga Euroopa poole. Keskerakonna esimees ja peaminister Jüri Ratas rõhutas, et kui meil läheb hästi peab hästi minema ka Euroopal. Volikogu võttis vastu ka Euroopa taaskäivitamise kava toetava avalduse.
Jüri Ratas ütles volikogule peetud sõnavõtus, et Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvad Euroopas. Ta märkis, et majanduse elavdamise meetmed Euroopas on nii otseselt kui ka kaudselt oluline tugi meie enda ettevõtjatele ja töötajatele.
Ratase sõnul on Euroopa majanduse taaskäivitamise kava eesmärk suunata investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada riikide vastupanuvõimet kriisidele.
„Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis rääkima läbi ühekordse, erandkorralise, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmise üle, et rahastada taaskäivitamise kava Euroopa Liidu eelarve kaudu,“ rääkis ta ja lisas, et plaanitav pakett on Eesti tööinimeste, ettevõtjate ja riigi huvides.
Valitsuse seisukoht on, et Eesti ei tohi taaskäivitamise kavaga, mille kogumaht on 750 miljardit sellest, katta jooksvaid kulutusi. „Samuti peab olema selge, et me ei garanteeri teiste liikmesriikide võetavaid kohustusi,“ lausus Ratas. „Laenu tagasimaksete jagunemine peab ka edaspidi olema läbipaistev ja riikide jaoks prognoositav. Seejuures on oluline, et me ei toeta Euroopa Liidu eelarve ja taaskäivitamise rahastu katmiseks uusi Euroopa tuluallikaid, nagu näiteks liikmesriikide üleseid makse.“ Valitsuse selge eelistus on jätkata rahastamist nagu seni, tehes seda peamiselt riikide rikkusel põhinevate sissemaksete kaudu. Samuti ei tohiks keskmisest väiksema elatustasemega riikide eelarvekoormus kasvada rohkem kui jõukamatel riikidel.
Valitsusjuht peatus ka majandusmeetmetel, mida Eestis pärast koroonakriisist tingitud eriolukorda ellu viia. Praegu peame jätkuvalt pingutama ja otsima viise, kuidas suudaksime majandusele uue käigu anda ning taastuda investeeringute abil oluliselt kiiremini kui nägime viimase kriisi järel. Sellest sõltuvad otseselt meie inimeste palgad, pensionid ja igapäevane toimetulek. „Majanduse elavdamisel peab eesmärgiks olema elujõuliste ärimudelite säilimine ning uute ja uuendusmeelsemate projektide käivitamine. Meie meetmetel peab olema tugev positiivne mõju ka pikemas vaates. Peame reageerima targalt ja piisavalt suure jõuga, et väga kiiresti majanduskriisist väljuda ja liikuda rohelise, kaasava, targa ja vastupidavama majanduse poole,“ sõnas ta.
Lõpetuseks märkis Ratas, et 22. augustil toimub Tallinnas Keskerakonna kongress. „Sealt algab tee ja pingutus kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks, mis leiavad aset järgmise aasta 17. oktoobril. Me pingutame iga päev erakonna piirkondades ja keskkontoris, omavalitsustes ja riigi valitsuses, et seista Keskerakonna ilmavaate ja tõekspidamiste eest.“
Euroopas koos
Volikogu võttis vastu ka avalduse, milles öeldakse, et Euroopa Liidu eesmärk on olla koos nii heas kui ka halvas. Seetõttu oli oluline mõelda üheskoos, et kuidas tulla koroonakriisist välja veelgi tugevamana. „Eelmine majanduskriis õpetas, et pikaajalise surutise ja tööpuuduse järsu kasvu vältimiseks tuleb majandust stimuleerida – edukad olid need riigid, kes kasutasid laenuraha investeeringuteks, selmet kärpida,“ märgitakse avalduses.
Euroopa Komisjoni kiitis mai lõpus heaks majanduse taastamise plaani kogumahuga 1,85 triljonit eurot. Sellest 750 miljardit on planeeritud uuest, kriisi tagajärgedega võitlemiseks loodud majanduse taastamise vahendist NextGenerationEU ning ülejäänud 1,1 triljonit moodustab tugevdatud ELi eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks. Suurem osa, 500 miljardit eurot, majanduse taastamise vahenditest on kavas liikmesriikidele anda toetustena ja 250 miljardit laenudena.
Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel Euroopa Liidu eelarve perioodil 3,3 miljardi euro võrra. See on rohkem kui pool sellest summast, mis meil on kasutada käimasoleval eelarveperioodil. Samuti kasvab Ida-Virumaa jaoks tähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile peaaegu kuus korda – 125 miljonilt 736 miljonile. Koos Eesti riigi omaosalusega tähendab see sellele piirkonnale 1,3 miljardi euro suurust toetust.
Keskerakonna volikogu peab oluliseks Euroopa Komisjoni poolt pakutud taaskäivitamise kava läbirääkimiste jätkumist, et leida Euroopa Liidu põhimõtteid järgivad ja tuleviku ees vastutustundlikud lahendused täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks Euroopa Liidu majanduse kiireks taaskäivitamiseks ja tuleviku eesmärkide elluviimiseks.
Aivar Jarne
Tark jutt ja tasemel valitsus üle mitme aja. Kuid mulle jääb arusaamatuks miks me olles EL-us oleme ikka olnud pikemat aega üka vaesemaid riike Euroopas. EL-us olemine pole aidanud leevendada Laari, Ansipi ja Rõivase poolet tehtud vigu mille pärast meil vaesus aina kasvas ning tehti üks vale otsus teise järgi. Tähendab ikka kõik oleneb valitsusest mitte EL-us olemisest.
me vaesemad olemegi, et meid need “targad” juhid pidevalt petavad ja võtavad vastu kahjulikke otsuseid. Nagu see taastamisrahade jaotamine, mis suhteliselt toob kahju just meile, sest euro odavneb, hinnad tõusevad ja eeskätt makstaks ekinni kahjud juhtliiduvabariikidele Saksamaale, Prantsusmaale, beneluxile ja nende onupoegadele.
alati hoiatanud, et keskbande on muutunud ainult väliselt. Sisimas on ta jäänud eestluse vihkajaks ja vaenlaseks. Varem oli eestvedajaks Edgar, nüüd Jurka. Ja temaga kambas ka Helir ja Mart oma bandedega. Seega on kõik 5 võltsriigikogu bandet eestluse vastu mis tahes ühisotsustes, sest kokku tuleb hääli ikkagi üle 50.