Riigikogu kiitis täna heaks seaduseelnõu, mille tulemusel suurendatakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust lubatakse ning lubatakse ajutist töötamist töötuks olemise ajal. Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul toimusid viimased muutused tööturu seadusandluses 2008. aastal ning seetõttu on töötukindlustushüvitiste tõus samm õiges suunas. „Hetkel moodustab töötukindlustushüvitis esimesel 100 päeval 50 protsenti inimese eelnevast sissetulekust, kuid paraku ei kindlusta olemasolevad hüvitised inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal. Seaduse jõustumise järel tõuseb see 60 protsendini ja töötutoetus tõuseb 35 protsendilt 50 protsendini eelmise kalendriaasta kuu töötasu alamäärast, ehk 189 eurolt 292 euroni,“ ütles Mölder. „Toetuste kergitamine on hädavajalik, sest Statistikaameti andmetel oli näiteks 2018. aastal veidi üle poole kõigist töötutest suhtelises vaesuses ja ligi 17 protsenti absoluutses vaesuses.“
Kehtiva õiguse kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek ja töötushüvitiste maksmine, kui töötu töötab kasvõi mõne tunni. Uus kord võimaldab töötuna arveloleku ajal teha ajutiselt tööd kuni viiel päeval kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu. See võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast „Igal juhul on see samm õiges suunas, millega laiendame inimeste töötegemis võimalusi majanduslikult raskel perioodil, anname lisamotivatsiooni tööturule naasmiseks ning hoiame teda tööturuga seotuna,“ ütles Mölder.
„Samuti täpsustatakse töötuskindlustushüvitise arvutamist. Ennekõike puudutab see muudatus neid inimesi, kes on registreeritud töötuna ning on enne töötuks jäämist töötanud Eestis alla 12 kuu, aga enne seda väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsi Konföderatsioonis,“ ütles Mölder.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu poolt hääletas 82 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.
see jobukogu hakkab mõistma, et töötud ja töötute abiraha on mõttetud ning süvendavad vaid viha töötamise vastu?
Lõpetage see laiskadele ja mõttetute asjade viljelejatele palgamaksmine ja kõik laabub paari aastaga. On maasikatöölisi ja nimekaid leidureid. Kuid parasiidiseisund midagi asjalikku ei loo ega soodusta.
Huvitav palju penskareid on absoluutses ja suhtelises vaesuses surmani???
Kas nende pensionid, mida nad eluaegse töötamise ja madalae palkadega “välja teenisid KINDLUSTAVAD EAKATELE, KEL NIIGI VÄHE ELADA JÄÄNUD JA ELUKVALITEET NIIGI MADAL HAIGUSTE TÕTTU MAJANDUS-
LIKU TOIMETULEKU ! EGA IKKA KINDLUSTA KÜLL. ISEGI KOERA EI JAKSA VÕTTA, KUIGI TAHAKS JA MIS OLEKS KA VAJALIK NEILE NII FÜÜS.KUI VAIMSE TERVISE MÕTTES.
KUNA MEIL POLE PLAANIMAJANDUST JA SELGET MÕISTUST POLE KA TÖÖKOHTI EGA VÕIMET MAJAMD.RESTRUKTUEERIDA JA EURORAHASID MÕISTLIKULT KASUTADA. = POLE MITTE MINGISUGST VISIOONI MAAILMA UUEST OLEMUSEST JA EESTI KOHAST SELLES.