„Suurim linn on Eestis Pärnu,“ nii võiks alata seda paikkonda tutvustav laul. Eelmisest aastast alates Pärnu abilinnapea ametit pidav Varje Tipp peab Pärnu väärtuseks looduslikku ilu, mitmekülgsete võimalustega haridussüsteemi, hoolivust kohalike elanike eest, tublisid noori ja nooruslikke inimesi.
Põlise pärnakana on Varje Tipp selles linnas sündinud, kasvanud ja õppinud ning ka siia tööle jäänud. „Minu meelest on Pärnu parim koht elamiseks ja töötamiseks. Inimesed tahavad Pärnut külastada ja siin ka puhata. Pärnu on pindalalt Eesti suurim linn, kus on väga mitmekülgne looduskeskkond – metsad, pargid, sood, rabad, järved, jõgi ja meri. Pärnu eripära on ka see, et meie linnas on esindatud kõik haridustasemed, nii alus-, üld-, kutse- kui ka kõrgharidus. Pärnu linna mitmekülgset õpikeskkonda täiendavad lisaks veel erinevad huvihariduskoolid. Pärnu suurimaks rikkuseks on meie tublid noored ja töökas rannaäärne rahvas.“
Viimane tähelepanuväärsem uudis, mis Vaike Tippist meedias oli, rääkis sellest, kuidas ta koos Pärnu linnapea Romek Kosenkraniusega õpilasi autasustas. „Seekord oli tunnustamine eriline, sest tulenevalt meie eriolukorrast, sai välja kutsuda kõige-kõige silmapaistvamad noored. Tunnustasime aasta õpilasi, huvitegevuse parimaid, aktiivseid noori, kes pälvisid peale aunimetuse ka preemia ning linnapea tänukirja. Alati on tore tunnustust anda ja saada. See on väga positiivne elamus, kui saad vahetult noortele kiitvaid sõnu nende tegemiste eest jagada,“ toonitas abilinnapea.
Varje Tipp rääkis Kesknädalale, kuidas temast sai õpetaja ja haridustegelane. „Esmase huvi lastes tekitavad tihti nende vanemad või lähedased. Nii juhtus ka minuga. Kuna ema, isa ja tädi olid õpetajad, siis otsus õpetaja ameti kasuks tuli lihtsalt. Sellele aitas kindlasti kaasa ka huvi spordi vastu, sest erialaks valisin kehakultuuri. Hiljem täiendasin ennast klassiõpetaja erialal ja haridustehnoloogia valdkonnas. Sellest tulenevalt olen üldhariduskoolis olnud klassiõpetaja, andnud kehalist kasvatust ja infotehnoloogiat. Kutsekoolis töötades kvalifitseerusin ümber haridustehnoloogiks ja koolitasin pigem rohkem õpetajaid digitehnoloogiat õppetöös kasutama.“
Varje Tipp on pälvinud Pärnumaa aasta õpetaja ja aasta haridusjuhi tunnustuse. Abilinnapea ametiga tema sõnul pedagoogitöö ei kaasne. „Abilinnapea ülesanne ei ole õpetamine. Abilinnapea peab nägema valdkonnast suuremat pilti, mõju kogukonnale ja tegema koostööd valdkonna spetsialistidega. Oluline on oma meeskonna usaldamine, toetamine ja koostöö. Vigu teeme me kõik suuremal või vähemal määral. Tähtis on vigadest õppida.“
Pärnu linnavalitsuses kureerib Varje Tipp haridus-, kultuuri-, spetsiaal- ja spordivaldkonda. „Julgen öelda, et need valdkonnad on omavahel väga toredalt seotud. Näiteks haridusprobleemidega kaasnevad sageli ka sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondade probleemid. Osutatavate teenuste keskmes on alati inimene oma praeguste võimaluste, tegelike vajaduste ja ootustega,“ arvab ta.
Keskerakondlasena peab Varje Tipp oluliseks koduerakonna panust Pärnu arendamisse. „Üheks oluliseks eesmärgiks on kindlasti paremad ühendused. Linlaste ja meie jaoks on Pärnu kolmas sild üks suuremaid prioriteete, et saaks paremini ühendatud linna parem- ja vasakkallas. Meie üks valimislubadusi oli, et rajame kesklinna Noorte maja ja nüüd on see teoks saamas ning ootame peagi selle avamist. Eesmärk on veel ehitada koostöös riigiga üürielamu, mis sobib iseseivat elu alustavatele noortele spetsialistidele esimeseks koduks. Oleme alustamas kahe uue hooldekodu ehitamisega, kus on veel suuremaks väljakutseks kvaliteetse sisuga täitmine. Käivitunud on ka vanurite päevahoid, mille vastu vajadus ainult kasvab. Haridusvaldkonnas peame väga oluliseks haridustemplite korda tegemist ja uue haridus- ja noortevaldkonna strateegia valmimist.“
Kui viisin jutu harrastustele, lausus Varje, et tema töö ja hobi ühtivad ning muuks tegevuseks eriti aega ei jäägi. „Seda enam kui naudid seda, mida teed. Iga päev on uus olukord, uued väljakutsed, uus teadmine ja õppimine.“ Kui aga vähegi aega üle jääb armastab ta looduses viibida, kas siis sörkides, koeraga jalutades või rattaga sõites. Varje on abielus, emaks täiskasvanud pojale ja tütrele, kes elavad juba omaette. Sport on kogu pere kireks ja erinevaid tiitleid peres jagub nii kergejõustikus, suusatamises, tennises kui ka rulatamises.
Jaan Lukas
hoopis TÖÖKASET? Meil on ju kenaks pugejalikuks kombeks saanud jänkissilikult eelistada nimetavat käänet, sest eesti keel on eestlastele raskeks muutunud.