Stenbocki maja, Tallinn, 29. juuni 2020 – Täna oma esimesele istungile kogunenud ekspertkogu, kelle eesmärk on valitsuse nõustamine majanduse taaskäivitamise küsimustes. Tõdeti, et kuigi majanduse käekäigu kohta võib leida juba positiivseid märke, pole veel lõpuni selge, mis meid aasta teises pooles ees ootab. Kõlama jäi mõte, et tuleb otsida ja edukalt ära kasutada neid võimalusi, mida pakub pandeemia käigus kiiresti muutuv maailm. Riik saab kindlasti sellele kaasa aidata, näiteks paindliku ja tõhusa ümberõppe, aga ka investeeringute soodustamise kaudu. Täpsemad ettepanekud majanduse elavdamiseks lepitakse kokku suve jooksul.
„Majanduse taastumise juures on väga tähtis ühiskonna kindlustunne, samuti ekspordi areng, mis sõltub paljuski meie partnerriikides toimuvast“ ütles peaminister Jüri Ratas. Tema sõnul viitavad mõned näitajad üllatavalt kiirele taastumisele. „Näiteks on tasapisi kasvamas tarbimisaktiivsus ning vähenemas huvi laenu maksepuhkuste järgi, Eesti inimesed on valmis toetama siseturismi.“
„Tänasel kohtumisel kõlas julgeid ja mõtlemapanevaid ettepanekuid, mida soovin veel eksperdikogu liikmetega individuaalselt arutada. Eksperdikogu on valmis andma oma sisendi valitsuse majandusarengu komisjonile augusti keskpaigaks ja siis on õige aeg läbi arutada majanduse toetamise meetmed ka valitsuses, sest algavad tulevase aasta eelarve läbirääkimised,“ lisas peaminister.
Ekspertkogu koosseisu kuuluvad ärijuhid ja majandusasjatundjad täheldasid muu hulgas, et koroonaviirusest tingitud kriis on kiirendanud paljusid olulisi protsesse, mis toimusid Eesti majanduses juba varem. Näiteks puudutab see kaugtööd ja e-teenuseid. Lisaks peab mõtlema tööstuse digitaliseerimisele, robotiseerimisele ja automatiseerimisele ning haridusele ja ümberõppele, et inimesed oleksid võimelised tegema nutikamat ja tasuvamat tööd. Kohtumisel toonitati ka rohepöörde tähtsust ja vajadust pingutada selle nimel, et Eesti oleks ka edaspidi digiriigi lipulaev maailmas. Meil on kogemusi ja lahendusi, millest oleks kasu neis riikides, kus on pandeemia ajal jõuliselt edasi arenenud arusaam digilahenduste tähtsusest.
Ekspertkogu liikmed on: Raul Eamets, Ardo Hansson, Alo Ivask, Väino Kaldoja, Erki Kilu, Arno Kütt, Toomas Luman, Kadri Männasoo, Piret Mürk-Dubout, Peep Peterson, Jaan Pillesaar, Indrek Neivelt, Kai Realo, Ivo Suursoo ja Kadri Ukrainski.
Ekspertkogu tööd juhib peaminister ja korraldab riigikantselei strateegiabüroo.
mingit usku sellesse nõukokku. Kõigepealt selletõttu, et neid on liiga palju ja teiseks seetõttu, et seal on palju ärikaid. Eks Jurkale tundugi, et mida rohkem suudame sahkerdada, seda edukamad me oleme. Sisetarbimise kasv aga mingit tootlikkust ei näita, vaid raha käib ringi ühe käest teise kätte ja iga ülekanne maksustatakse riigikassasse.
Annan ühe hea mõtte: neist miljarditest, mida võetakse altkäemaksudeks ja rahaliigutamiseks siseturul, tuleks vähemalt 2 miljardit suunata merendusse. Et asutataks uus riiklik mereleaevandus. Ostaks kümmekond levinud kauba vedamiseks keskmise vanusega laeva ning jooksvalt aastas 1..2 neist uuendada. Mehed on meil omal võtta, samuti saaksime nad oma lipu alla panna. Küsimus on küll prahtimises, kuid suund peabki olema välisturule. Ainult meie lollpead suudavad luulutada, et hakkame siit midagi välja vedama. Meil pole mingit sellist lasti. Küll on läbiveokaupa kuid ka seal võime mitte meie otsustada.
1..2 laevaga nt konteinervedeudel üle ilma kanda ei kinnita. Kõigepealt ei suuda me sinna tungida ja juhukülalisi ei võeta tõsiselt. Veel on ristluslaevandus, kuid seal on turg samuti täis ja igasugune uus satikas paneks uue põntsu.
Minu arust on kindlamad veod puistlast ja vedellast. Viimane nõuab aga eriteadmisi, järelikult peaksime kaptenid sisse ostma. Lihtsaim on seega puistlast. Ka see turg kõigub, kuid pikad reisid õigustavad end ikkagi ning ehk 10…15 aastaga saaksime ehk isegi kasumisse.
Merelaevandus pole selline ajuvaba afäär nagu kaubata Reilpeldik ja reisijateta Nordika. Samuit pole laevad nii eripärased nagu lennukid ja rongid, sest lennukeid meil endal polegi ja rongindus on samuti vähikäiku teinud. Laevad on aga üldisemad. Nende põhinõue on, et nad vastaks merendusnõuetele ega jääks sadamates aresti alla.
Kuid nii lihtsaid asju on ahnetele jahupeadele raske selgeks teha. Seetõttu jääb selle kogu kasutegur nullilähedaseks.
Kuidas seda ilma PLAANIMAJANDUSETA VÕIMALIK ON ???
R-P ja Nordica on SIIDITEE, ää sa selle vasta äelt tee.