Peaminister Ratas: Eestil läks Euroopa Liidu eelarvekõnelustel üle ootuste hästi

Foto: EL Nõukogu

Brüssel, Belgia, 21. juuli 2020 – Peaminister Jüri Ratase kinnitusel jõudsid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kõneluste viiendal päeval ajaloolisele kokkuleppele uues pikaajalises eelarves aastateks 2021-2027 ning majanduse taaskäivitamise kavas. Need aitavad kokku 1,824 triljoni euroga elavdada pandeemia järel ELi majandust, tugevdada ühist siseturgu, kasvatada konkurentsivõimet, luua töökohti ning ühtlasi vastata kliimamuutuste ja kiirendada digitehnoloogia kasutuselevõttu.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on üleilmse COVID-19 pandeemia tagajärjel tekkinud majandusraskused koos tööpuuduse tõusuga enneolematu katsumus nii Euroopa Liidu inimeste, ettevõtete kui liikmesriikide jaoks. „See kriis ei ole kahjuks kaugeltki läbi ning kogu maailmas püsib teadmatus, kui keerukaks meie majandusolukord järgnevatel kuudel ja lähimas tulevikus muutub,“ sõnas Ratas. „Seetõttu on ülemkogul saavutatud kokkulepe väga hea ning hädavajalik nii Euroopa kui Eesti kindlustundele ja heaolule. See näitab ka, et kõige raskemas olukorras saame Euroopale loota,“ rõhutas Ratas. „Samuti on see otsus märk tugevast solidaarsusest ja hoolivusest, sest nii eelarvest kui ka ajutisest taaskäivitamise kavast saavad rohkem tuge majanduslikult keerulisemas olukorras ning vähem jõukad riigid. Siseturu avatus, edukas toimimine ja kõigi liikmesriikide majanduslik taastumine on meie ühistes huvides,“ lausus peaminister ning lisas, et nüüd, mil on saavutatud kokkulepe rahanumbrites, on võimalik hakata tegelema päriselt plaanide ellu viimisega.  Kokkulepe on samuti tugev positiivne sõnum maailma turgudele.

„Kõige rohkem võib olla rahul ikkagi sellega, et Euroopa reageerib jõuliselt ja suutis lahenduse leida kiiresti. Eesti jaoks olid eelarvekõnelused edukad ning võime saavutatud kokkuleppega rahul olla,“ rõhutas Ratas. „Saame hakata kiiresti tegema majanduse taaskäivitamiseks vajalikke mahukaid investeeringuid ja reforme. See tähendab meie ettevõtjatele kindlustunnet, aga ka reaalseid rahapaigutusi, mis aitavad luua töökohti ja elavdada majandust,“ sõnas peaminister.

Eesti hakkab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toel tegema investeeringuid ja reforme, looma uusi töökohti, muutma ühiskonda nutikamaks, rohelisemaks, paremini ühendatumaks, sidusamaks ning inimestele lähedasemaks. „Euroraha aitab ellu viia valmiva riikliku strateegia Eesti 2035 eesmärke. See tähendab järgnevatel aastatel panustamist näiteks targemasse majandusse, teadusesse, energiaüleminekusse ja -säästu, süsinikuheite vähendamisse energeetikas, tööstuses, transpordis ja põllumajanduses. Samuti panust tervisevaldkonna võimekusse, haridusse, kiirematesse rongi- ja internetiühendustesse ning kohaliku elu edendamisse,“ tõi peaminister näiteid olulistest reformidest ja investeeringuplaanidest.

Uuest pikaajalisest eelarvest on Eestil kasutada kolm miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendeid. Oluline läbirääkimiste saavutus on Eestile ka algse pakkumisega võrreldes kaasfinantseerimise määra vähendamine 45%-lt 30%-le, mis kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku finantseerimisvajadust nendesse umbes miljardi euro võrra.

Ratase sõnul on ka põllumeestel põhjust rõõmustada, sest Eesti astub uuel eelarveperioodil suure sammu edasi, mille kohaselt tõusevad oluliselt otsetoetused ja väheneb vahe suuremat toetust saavate liikmesriikide põllumeestega. Esialgse ettepaneku järgi oleksid toetused hektari kohta suurenenud 66%-lt 76%-ni EL keskmisest. Läbirääkimistel õnnestus saavutada Eesti põllumeestele veel parem tulemus. Nüüd me jõuame 76% otsetoetuste tasemeni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta mitte aastal 2027, vaid juba 2022. aastal. Ühtlustamine jätkub ka peale seda ning otsetoetused suurenevad aastaks 2027 80%-ni EL keskmisest. „Meie otsetoetuste kogumaht suureneb rohkem kui kolmandiku võrra. Kokkuleppes on ka paindlikkus lisada maaelu arengu fondist vahendeid juba määratud otsetoetustele lisaks ning valitsuse soov on kindlasti jõuda järgmise perioodi lõpuks vähemalt Poola tasemele. Olukorras, kus Brexiti tõttu eelarve väheneb ning võttes arvesse ka majanduse hetkeseisu, on see väga suur ja positiivne sõnum Eesti maapiirkondadele,“ lausus peaminister. Poola otsetoetuste tase on 83% Euroopa Liidu keskmisest.

Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti põllumeeste otsetoetusteks 1,35 miljard eurot, mida on 35% enam kui praegusel perioodil. Samuti lisandub maaelu toetusteks 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast.

Eesti saab senisest oluliselt rohkem investeerida kliimaeesmärkide saavutamiseks. „Kolmandik taaskäivitamise kavast ja kogu ELi eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks, keskkonnahoidlikumaks ja –sõbralikumaks muuta. Mulle valmistab suurt rõõmu, et Euroopa Liidu eelarves on eritähelepanu ka põlevkivil,“ sõnas peaminister Ratas. Eelarves ja taaskäivitamise kavas on Eestil positiivse keskkonna-ja kliimamõjuga tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi raha, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaa kliimasõbralikumale majandusele ja töökohtadele üleminekul. Euroopa Liidu õiglase ülemineku panus investeeringuteks on 340 miljonit eurot.

Ratas tõi ühe olulise läbirääkimistel saavutatud eesmärgina esile Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele ka ELi-poolse soodsa finantseerimismäära kindlustamise. „Eesti, Läti ja Leedu unistus kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteeühendusest Euroopaga saab teoks. Lisarahastus eelarveläbirääkimistel suurenes jooksevhindades kogu projektile kokku 1,56 miljardit eurot.,” sõnas Ratas. See tähendab tihedamaid suhteid naabritega ja meie inimestele paremat ühendust Euroopaga, keskkonnasõbralikku transporti ja reisimist, aga ka kiiret põhja-lõunasuunalist kaubakoridori, investeeringuid ja uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks kogu piirkonnas.

Lisaks saab Eesti teha erinevate Euroopa Liidu toetustega olulisi investeeringuid haridusse, ühendustesse, taastuvenergiasse, teadusesse, ettevõtluse arendamiseks, piirihalduse parendamiseks ja sisejulgeolekusse.

Uusi makse uue pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kavaga ei kehtestata. Muudatus toimub omavahendite arvestuses, mis hakkab tulevikus ka sisaldama lisaks riigi rahvuslikule kogutulule ringlusesse võtmata plastpakendi jäätmeid.

Eesti saab uuest pikaajalisest eelarvest aastateks 2021-2027 6,8 miljardit eurot. Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks põhi-eelarvele üle pooleteise miljardi euro toetusi. Seega saab Eesti ELi eelarvest kokku pea 2,17 miljardit eurot rohkem kui lõppeval perioodil. Samuti on võimalus võtta laenu.

Iga ELi eelarvesse sisse makstud euro kohta saab Eesti järgmise seitsme aasta jooksul 2,8 eurot. Kui arvestada juurde ka taaskäivitamise kava, siis 3,5 eurot.

Euroopa Liidu uue pikaajalise eelarve maht on 1,074 triljonit eurot ning taaskäivitamise kava maht on 750 miljardit, millest 390 on toetused ja 360 miljardit laenud. Taaskäivitamise kava vahendid on mõeldud järgmise kolme aasta jooksul kinnitatud projektidele ning kasutamiseks kokku kuue aasta jooksul. Lõviosa taaskäivitamise rahast läheb käiku kava alusel, mis on rahandusministeeriumis koostamisel ja esitatakse valitsusele esmalt sügisel ning lõplikult aasta lõpuks.

Selleks, et kriisiaastatel majandust stimuleerida, võtab Euroopa Liit taaskäivitamise kava rahastamiseks ühiselt laenu. Selle abil liikmesriikides koordineeritult investeeringute suurendamine on kriisist väljumisel väga märgiline samm. Lisaks toetustele on võimalik taaskäivitamise kavast saada ka laenu. Eesti ei ole veel otsustanud Euroopa Liidu poolt eeldatavalt soodsa intressiga laenatava raha võimaluse kasutamist.

15 kommentaari
  1. Peep Leppik 3 kuud ago
    Reply

    Kaasmaalased!
    Hakakem ikka mõtlema (võrdlema, analüüsima, sünteesima, üldistama ja abstraheerima) – luua pole vaja töökohti vaid tuleb arendada TOOTMIST. Raamatukeses “Carpe diem!” on kokkuvõte sellest, milline tohutu mõttetu töökohtade hulk on loodud meie haridussüsteemis (ja nii olevat mujalgi!). Elada juba üle 15 aasta teiste (tootmisega tegelevate) Euroopa riikide-rahvaste arvel on ju kuritegelik (ja nüüd loeme, et see kõik jätkub!). Võõra rahaga laamendamine on juba rikkunud meie MÕTLEMISE ja otsuste langetamise – nii sünnivad mõttetud asjad (kasvõi RB, neljarealised maanteed jne), teisiti – loome ajutisi ja mittetootvaid töökohti. Aga kõige selle ülalpidamine? Nii jäämegi – käsi pikali – teistelt raha manguma (resp oma EESTIT hävitama) …

    • Meenuvad 3 kuud ago

      mõned majandusraamatud 1960ndatest. Seal olid selged arvud, palju meil toodetakse telliseid, kuivendustorusid, riiet, elektrit, püütakse näo kohta kala jmt. Ning mitmendal kohal me maailma tipus oleme.
      Mis nüüd? Ehitusvahendid tuuakse mujalt sisse. Ostetakse odavalt, müüakse kallilt, vahendusraha pistetakse oma tasku ja kuulutatakse, et see ongi edu. Elu nagu Singapuras. Kuigi seal käinuna kinnitan, et seal ka pikkade tööpäevadega pannakse palju jubinaid kokku, mis pärast rikastele eurooplastele ja meile maha müüakse. Ning sellise hinnaga, et siin vingujad ei suudaks pooltki seda saavutada.
      Kuid vahendajariigil pole tulevikku. Juhtub mingi jama maailmas, oleme käpuli.

  2. u. 3 kuud ago
    Reply

    Loodetavasti kaob parasiitliku pandipakendi märgi müük ja riik korraldab kõigi sorteeritud plastijääkide, kui tööstustooraine, kokkuostu.

  3. Miks 3 kuud ago
    Reply

    meenutab see rahakülv odava raha pealetrükkimist ehk rahaühiku odavdamist ning sellest tulenevalt uut hindade tõusu? Sest rahal peab olema tajutavalt 1:1 kate.
    Nii pole praegu täpselt teada, palju neist hõisatavatest miljarditest pärast odavnemist alles jääb. Ning kui keegi selle arvelt teenib, siis kindlasti mitte lihtinimene ega ääremaa nagu Eesti.
    Täiesti omaette peatükk on selle rahahunniku laialijaotamine, sest kas ka edaspidi saavad eeliskorras raha vastutamatud riigiametnikud ja pederastid? Taolistele küsimustele Jurka ei vasta!

  4. Tegin 3 kuud ago
    Reply

    tillukese arvutuse. Eesti elanikkonna osa EL-i elanikkonnast on ligikaudu 0,3%. Saame aga 3-ks aastaks 2,22 miljardi asemel pisut üle 1,5 miljardi, see teeb näo kohta ligi 1,5 korda vähem. Niipalju võrdõiguslikkusest.
    Kuid eks toetada tulegi tootjaid, mitte kutselisi kerjuseid, viimaste all pean silmas just meid. Sest mida me tööstuslikult toodame, et meie todetest oleks välisturud lookas? Nihhujaatki! Ainult liha-, piima-, ja muud põllundustooted ja sisseveetud külmkala ülessoojendamise järel ümbertöötlemine pisikestesse topsidesse, et nad kallid oleks. Ongi kõik. Seega saame tõesti meie võimetuse ülalpidamiseks isegi liiga priskelt. Ja sobib kokku meie elukorralduspõhimõ’ttele – elage teiste arvel, siis tuleb äkki kommunismus!

  5. Selline 3 kuud ago
    Reply

    suhtumine Jurka poolt on lubamatu, et juba enne kohaleminekut määrib ennast poriga “mis mina väike ja tühine Eesti liiduvabariigi võltspeaminister ka suurte ja rikaste vastu suudan”. Laseb siis lipu alla ja kui pärast natukenegi annetatakse, siis hõiskab rõõmust “VALIGE MIND!”

  6. uskmatu-toomas 3 kuud ago
    Reply

    Millal meil seal hästi pole läinud ? Juba liitu astudes surus hr.Streiman meie läbirääkijana nad seal Brüsselis põlvili ja me hakkasime saama kordades vähem raha põllumajandusele kui lõuna riigid !
    Möödub mingi aeg ja jälle avastame,et meid on jälle suurte hõisete saatel petetud ??

  7. mnjah 3 kuud ago
    Reply

    keegi siin arvab (ma ei tea kas teadlikult edastab valeinfot) et me saame vähem kui peaksime saama, aga ometi öeldakse et me saame loodetust suisa (oli vist 1,7 miljardit rohkem) kui eelmisel eelarve perioodil. Fakt on see, et põllumajanduse otsetoetused tõusevad ja ikka on siin vigisejaid, kes pole rahul. Kui kaua on meil räägitud sellest et põllumehed on Eestis justkui väärkoheldud võrreldes teiste Euroopa riikidega ja nüüd lõpuks saavutati mingigi edu selles suunas. Euroopast saadigi Eesti jaoks täiesti normaalne lepe ja tehke teene ja ärge vinguge nii palju. Kui see koroona lõpuks minevik on, siis teeme vahekokkuvõtteid ja seda võrreldes teiste Euroopa riikidega. Praegu kasutage võimalust oma suu söömiseks hoida, ära on tüüdanud see otsatu vingumine. Ja pange see ERR lõpuks päris kinni, see on sotsoravate propagandatoru ja mina maksumaksjana ei taha igasugu Sildameid ja Samosteid seal nuumata.

    • Sinu 3 kuud ago

      eurosopasuu järgi otsustades on loomulik, et peamegi toetusi vähem saama? Kuhu jääb aga suure suuga väljakuulutatud VABAturg? Miks OMADELE makstakse peale 100%, mitteomadele palju vähem?

  8. Soo 3 kuud ago
    Reply

    Ehk nüüd hakkavad uued tuuled puhuma ka EL-us. Kuigi olen Keskerakonna pooldaja ja mulle meeldib mida teeb valitsus Eestis suhtun ma skeptiliselt EL-us toimuvassse. ei tea millega tegelevad meie eurosaadikud- Igatahes pole midagi nendest kuulda. Pikemat aega tegeldi EL-us Venemaa-vastaste sanktsioonidega ja põgenike jaotamisega. Aga just Venemaa aitas vabastada suure osa Süüriast isislastest aga NATO ei kaitsnud isegi eurooplasi isislaste rünnakust kui nad tulid kontrollimatult koos põgenikega Euroopasse. Valitsusest oleneb palju. Euroopa Liidus olles pole me rikkamaks läinud. Ansipi valitsemise ajal veeres kõik kolinal allamäge kuni olime elatustaseme poolest üks viimastest ja nüüd töötab see mees Brüsselis. olime üks vaesemaid väikeriike Euroopas. Keskerakondliku valitsuse ajal hakkas kõik paremaks muutuma aga koroona segas muidugi. Ratas on muidugi tubli peaminister, väga töökas ja energiline ei saa võrreldagi Ansipi, Laari või Rõivasega. Kui neinde peaministrite asemel oleksid olnud paremad oleks meie elu vabas Eestis olnud palju parem kuid mitte EL-sse kuulumise pärast.

    • Toomas 3 kuud ago

      Nii suur rahtrükk toob kaasa suure inflatsiooni. Eriti saavad kannatada need kes praegugi elavad kehvalt. Aga eks ükskord on kord ka meil tänavatele tulla.

  9. Tõnu.P 3 kuud ago
    Reply

    Et enamus sellest saadud rahast läheb Rayl
    Baltic ehituseks,mingisuguse kliimaneutraalse luulu peale, põlevkivitööstuse likvideerimise, oma põlevkivil töötavate elektrijaamade sulgemise peale jne sellest Ratas muidugi vaikib. Või arvate ,et seda raha kulutakse 300000 vaesuses elava inimese aitamiseks? Kui rumalad te keskerakondlased ikka olete? Kahju teist.

  10. Nojah 3 kuud ago
    Reply

    Venemaa pole meile midagi halba teinud, vastupidi-1940 aastal alustati ulatuslikku majanduse modifitseerimist, mis oleks muutnud eesti mahajäänud agraarmaast eesrindlikuks tööstusriigiks, kuid kahjuks tule Hitleri korraldatud reetlik sõda vahele. Kuid pärast võidukat sõja lõppu jätkati arendamisega, ja eestist sai arenenud tööstusriik.
    Kahjuks astumine EUsse ja NATOsse on viinud meid tagasi mahajäänud paariariikide hulka.
    Head suhted venemaaga on meie ellujäämise garant! Ratas pole sellest aru saanud, küll aga Helmed! Loodame, et eesti rahva soov luua liit võimsa Venemaaga saab peatselt teoks ja Eesti jälle arvestatavaks arenenud riigiks!

  11. u. 3 kuud ago
    Reply

    Hyundai hakkas tootma vesinikkütusel veokeid (rekkad). Maantetransport uksest ukseni saastevaba kütusega veokite abil on kordades odavam mitmekordse kauba ümberlaadimisega ja lisa maanteevedudega raudteetranspordi (balti rail) maksumusest.

  12. Miks 3 kuud ago
    Reply

    Jurka ei maini sõnagagi, palju euro selle ajaga kukub? Liigse rahatrüki tingimuses on see ju vältimatu.

Vasta Soo-le Tühista vastus

Sinu meiliaadressi ei avaldata.