Armas koolirahvas! Head õpetajad, õpilased ja lapsevanemad!
Ka kõige pikem teekond algab ühestainsast sammust. Soovin südamest õnne ja rõõmu neile, kes sammuvad tänavu kooliteed esimest korda! Soovin järjekindlust ja püsivust kõigile, kel koolitee jalge all juba teist, seitsmendat, kaheteistkümnendat või 27. aastat!
On tuntud tõsiasi, et heast stardist võib sõltuda palju – ja see kehtib mitte üksnes spordis, vaid ka teistes eluvaldkondades. Mida rõõmsam ja kindlam on algus, seda suurema tõenäosusega jõutakse soovitud-oodatud tulemusteni.
Ehkki stardile keskendumine on oluline, meenutab haridustee rohkem maratonirada. Sel rajal on oluline vaadata tervikpilti, jagada oma jõuvarusid ja ajastada puhkehetki. Me oleme ju arukamad ja mõistlikumad kui legendaarne kreeklaste käskjalg, kes viis Marathoni lahingu järel võiduteate 42 kilomeetri kaugusele Ateenasse – ja pigistas joostes endast välja viimsegi jõuvaru.
Asju saab ja tuleb teha läbimõeldult. Siis võib põhjusega loota, et teekond kujuneb mõnusaks ja nauditavaks. Soovin uue kooliaasta alguses, et iga Eestimaa kool oleks sel teekonnal õpilaste jaoks toetav, sõbralik ja kodune.
Vaid koolirahvas saab kaks korda aastas head uut aastat soovida. Teeme seda täna meiegi. Oleme üheskoos rõõmsad, et kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Muidugi ei ole oht kuhugi kadunud. Koroonaviiruse leviku tingimustes on ennetusabinõud jätkuvalt üliolulised. Kui eriliseks kujunevad pärast tänavust erilist kevadet sügis ja talv, sõltub väga palju meist endist.
Oleme hoolivad ja püsime terved! Soovin kõigile tarkuse- ja teguderohket kooliaastat!
et pole eputamist PISA tulemustega, nagu meie lumehelbekesed oleks maailmas esimese 5 seas (nagu sm Ansip kunagi unistas kohast Euroopa majanduses).
Kuid ajalukku minnes pean Mailise andmeid õiendama, sest vahemaa Maratonist Ateenani oli/on 40 kilti, 42,195 on tänane maratonijooksu pikkus ning mõõdetud hoopis mujal. Tollast tee olukorda me muidugi ei tea, kuid kindlasti ei jooksnud Pheidippiides (Pheidippose poeg) otse üle mägede ning valis joostavamat teed. Koos temaga oli võiduteadet edasi jooksmas veel teisedki välejalad, kuid just Pheidippides jõudnud kohale esimesena. Kuigi see on tunnistatud nn müüdiks/legendiks, siis mingi tõepõhi sel olla võib. Tõsi, jääb küsimus, miks rutata edastama teadet võidust, kui ohtu enam pole, arukas oleks see olnud hoiatamaks elanikkonda kaotuse korral.
Sooviks väga teada pr. haridusministrilt, kuidas on meie täielises vabariigis võimalik panna lapsi õpetama (jutt I, Tarandist) inimene, kes on tuntud oma “kuklalaskudest” unistamisega (talle ebameeldivate inimeste hävitamine). Kes on pesuehtne provokaator ja selle üle kangesti uhke, kes omastas häbitult inimeste raha, kes süüdistab ilma otseste tõenditeta (või varjas omal ajal kuritegu) ja kellel nüüd ees kohtutee. Ja selline inimene on siis sobilik noori õpetama-kasvatama? Kuhu me ometi oleme jõudnud pr. Reps. Minul on küll piinlik, et potensiaalne kurikael meie lastele õpetust jagab????
lapsi enam õpetatagi. Aetakse igasugu kallutatud udu, mis nimetatakse loovuseks ja visatakse siis elu hammasrataste vahele. Näiteks meie koolis veeti jobukakke klassist klassi LÕKi abil, et siis pärast 9ndat klassi neist lahti saada, et otsigu ise endale töökoht ja sobiv eluala. Sest sellised kuskile edasi õppima ei pääse, isegi kutsekas on neil mõistetest arusaamisega ülimaid raskusi, oskavad vaid tuima käsitööd teha, kui midagi ise ette näitad. Nii nad lihttöölistena omale elatist teenivadki ja peavad selelga rahul olema. Sest keegi peab ka meil neeger olema.
Edasi rühivad aga ainult need, kes udust sõltumata ise õpivad ja elu jälgivad. Need pääsevad ka edasi õppima ja ka rahakatele töökohtadele.
Veel on 3. liik, kes samuti pääsevad marjamaale, need on lumehelbekesed, kes suudavad ära petta oma kannikahööritamisega ja pääsevad kõmulehtedele endast tobedaid pilte näitama või rannamajades lollusi tegema. Ühiskonnas on ju mitu kihti ning igasuguste susannade jaoks on samuti oma publik. Kaua neid aga Saagimi kõrval talutakse, on juba aja küsimus. Paljud eluäpukesed on ju silme eest kadunud. Eks nad omavahel võistle, palju laike keegi on kogunud. Nende jaoks elu eesmärk. Haridue ja haritusega pole sel aga mingit pistmist.
…ongi madalale lastud, kui Tarandi sugune “kahh” kõlbab õpetajaks, kellele laps peaks austusega alt -üles vaatama. Mis austust tekitab kehkenpüks, kes pole võimeline omaendagi käitumist kontrollima. Kala hakkab mädanema peast—ju on siis Repsil sama madalad eetikareeglid kui Tarandilgi. Eks see venekeelsete koolide eest võitlemine näita ka selle inimese autunnet. Laps PEAB saama õppida oma emakeeles lõugavad umbkeelsed, aga lätlane, soomlane, sakslane, itaallane, indialane–kas Eesti on tõesti võimeline üle 100 keelse kooli ülal pidama??? Kui oma emakeeles, siis oma emakeeles, miks on okupandid ja nende järglased ainult kilbile tõstetud?
Just Sm.Repsi ajal lasti õpetaja hariduse latt nii madalale, et õpetajaks saavad nüüd kutsekoolides koristajaks, vabandust, puhastusteenindajaks, õppinud isendid, inimesed, kes põhikoolis said vaevu kolmedega läbi.Näide selle kohta on möödunud õppeaastast olemas.
jahumisest jääb mulje nagu Tarandi Ints annaks kõiki õppeaineid täie ette. Kui sisuliselt vaadata, siis ükskõik kes võib anda elulisi aineid paljudest õpsidest paremini, ka Ints. Ta on küll pede ja kallutatud, kuid mõnda asja ta teab keskmisest õpsist paremini ja oskab seda ka paremini esitada. Sest võtame keskmise õpsi, kuidas on tolle elukäik kujunenud? Ta on lõpetanud kuidagimoodi keska, siis läbi häda või tänu vabadele kohtadele saanud ülikasse ning käinud kenasti tundides ja kogunud vastava hulga punkte ning lõpuks saanud ka paberi, et kõlbab õpsiks.
Kuid milline elukool sellisel lumehelbekesel on? Mida ta peale raamatu ja etteloetud loengute teab ja on kogenud?
Seega paljudes jutustavates ainetes on lausa soovitatav vahelduseks lastele kuulda lasta ka elukogemustega mitte kutselisi ehk valestiõpetatud õpse. Nii võib ka Ints rääkida lastele palju sellist, millest meie kitsa silmaringiga õpsidel aimugi pole. Ning samuti on lapsed ärksad ja oskavad paljusid keerulisi küsimusi küsida. Ints neile ikka vastab, õps aga keeldub, sest õppekava seda ette ei näe ja “see pole teie asi”. Samuti arvan, et PirgitaSusanna Susi oskab lastele kiimlemisest palju rohkem ja huvitavamalt rääkida kui punastav vanamutist õps.
…paneme siis õpetajateks ka tõelise “elukooli” läbinud retsid, need juu kõikse targemad ja teavad täpselt mis ja kuidas?? Kas tõesti nii või?
tõetera sees. Kuna olen ka ise istunud, siis oskan seda semukonda kirjeldada. On ülimalt vale arvamus, et laagris on madalalaubalised jobud, kes oskavad ainult kelletki midagi ära võtta ja rumalalt vahele jääda ning istuvad aja üksteise järel. On neidki, kuid rõhuv vähemus. Mitte sugugi kõik pole tavamõistes vargad. On ka mõrvareid, röövleid, äripetiseid, julmureid, kuid neist paljud on vaimselt kõvasti üle keskmise ning annavad tavaainestes silmad ette paljudele õpsidele. Nad tunnevad elu paremini kui rohelised lumehelbekesed, keda igast raskusest on rahatähdede abil läbi veetud. Kuid nad ei istu mitte oma annete, vaid annete väära kasutamise pärast. Inimestena omavahel on nad samasugused toredad sellid nagu meie rahvastnöökivad ministrid grillipeol. Iva on aga selles, et need ministrikesed midagi andekat ei saa luua, sest nad ise on vaimselt alla keskmise taseme. Jälgige, Ratast, Aabi, Repšsssssssssu, rohkem ei viitsi näiteid tuua.