Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles kolmapäeval ETV saates “Esimene stuudio”, et viimase paarikümne aasta jooksul pole teadusrahastuse viimine ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) olnud ilmselt valitsuste prioriteet, kuid järgmise aasta eelarve on selles osas tugeva märgi maha pannud.
Ratas rääkis saates, et tuleva aasta riigieelarvet kokku pannes tuli arvestada kolme kriisiga.
“Ma ütleks, et me oleme kolmes suures kriisis. Üks on tervishoiukriis, teine on majanduskriis – võib öelda, et see on selle sajandi vast kõige keerulisem majanduskriis, mis on ka üleilmne – ja kolmas on prognoosimatuse kriis ehk tegelikult kõik prognoosid, kui ka hinnata siin rahandusministeeriumi või Eesti Panga prognoose, ühe kuu jooksul erinevad kümnetes kordades,” selgitas ta.
“Ma arvan, et see eelarve, mis täna on edasi antud riigikogule, on kindlasti tasakaalukas eelarve, ta on kindlasti tulevikku vaatav eelarve ja ta on kindlasti ajalooline eelarve,” lisas peaminister.
Tema sõnul lahendab eelarve märgilisi asju, mida pole aastakümnetega suudetud teha. Muu hulgas tõi ta näiteks teadus- ja arendustegevusse SKP-st ühe protsendi suunamise.
“Eelarves sees on teadus- ja arendustegevuse üks protsent ja mitte ainult järgmiseks aastaks, vaid läbivalt kogu riigi eelarvestrateegia, kogu nelja aasta jooksul ja see annab ikka väga olulise tõuke Eesti teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni, ettevõtlusesse,” ütles Ratas.
Peaminister tõdes, et teadus- ja arendustegevuse rahastuse suurendamisest on rääkinud kõik valitsused, peaministrid ja riigikogu koosseisud. “Seda me ei ole mingitel põhjustel siiamaani Eesti riigis suutnud teha. Ja see ei ole lihtsalt üks asi, vaid see on minu meelest väga strateegiline muutus, tulevikku vaatav muutus,” sõnas ta.
Tema hinnangul pole eelmised valitsused teadus- ja arendustegevuse rahastamist ühe protsendini viinud nii rahalistel põhjustel kui ka sellepärast, et prioriteedid pole paigas olnud.
“Sealhulgas ka minu valitsuste oma, absoluutselt. Ma ei saa seda kuidagi kõrvale jätta. Aga me täna oleme selle ära teinud ja ma olen selle üle kindlasti uhke ja mul on selle üle hea meel,” ütles peaminister.
Ratase sõnul on teadus- ja arendustegevuse üks protsent tugev märk, mis võiks püsima jääda.
vaiaga pole midagi teha, kui pole tulemust. Sest igasugune eraldis peab olema tõestatud eesmärgiga ja tõenäolise tulemusega. Kui niisama pillud “teadlastele” 1%, siis pole selle kulutamisel mingit tagatist ja pole ka ühiskonda edasiviivaid tulemusi oodata.
Eraldada tuleb nii, et loova nuputamisega tegelevad teadlased peavad esitama talutava töökava, mida nad teevad järgmise 5 aasat jooksul ja aastate lõikes. Samuti on ülesanded, mis peab valmis olema 1. aastaga, mis 2. aastaga jne. Kui seda täidad ja see toob meile kasu, siis on eraldis õigustatud. Kui aga mitte, siis on tegemist puhta oleskleva karja ülalpidamisega (meil on nii palju teadlasi, mis sest et nad midagi ei loo). Selle vältimiseks tuleks kehtestada ka tulemuspalk. Täidad ülesande – saad paksu palka, ei täida, vaid oleskled niisama – ei saa, ehk saad ainult kuni keskmist palka. Abitööjõud sellestki vähem.
Seega rahaeraldisnõude 1. nõue – TULEMUSPALK!
vai puhtas mudas!