Enn Eesmaa, Riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakond
Järgmise aasta eelarveprojekt on valitsuses heaks kiidetud ja Riigikogu menetluseks meile üle antud. Üldisteks prioriteetideks on valitsus loogiliselt tõstnud eesmärgiks liikumise sidusama ühiskonna poole, teadmistepõhise majanduse ja elukestva õppe arendamise, kõigil tasandeil tõhusa valitsemise püüde, mis aitab kaasa riigi turvalisusele ja kaitstusele. Ning, ja see oleks võinud ka esimesena mainitud olla – soov hoida ja arendada me riiki tänasest veelgi peresõbralikumaks.
Järgmise aasta eelarvest saab kerge vaevaga välja lugeda neli peamist suunda – tervishoiuinvesteeringud peavad kaasa aitama rahva heaolule, senisest rohkem tuleb aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad, arendama peab Eesti teadust, mis muuhulgas tagaks nutikate arengute rohkuse. Kõige selle kõrval ja kohal peame jätkama investeeringuid tulevikku, rohe- ja digipööre kaasa arvatud. Järgmise aasta eelarve kulude ja investeeringute maht on rekordiliselt suur – 13,1 miljardit eurot, seega vaatamata keerulistele aegadele koguni miljardi võrra rohkem kui lõppeval aastal. Tuletan meelde, et eelarvega koostati koos ka riigi eelarvestrateegia aastani 2024.
Riigikogu väliskomisjoni esimehena toon teieni eelarveread, mis edendavad välisministeeriumi tegevust. Plaanipäraselt jätkub liitlassuhete, ka kahepoolsete suhete tugevdamine. Kindlasti käib see Põhja-Balti regiooni riikide suhtes, kellega on meil asjalik koostöö ka parlamentide väliskomisjonide tasemel. Loomulikult tehakse kõik võimalik suhete arendamiseks USA ja Ühendkuningriigiga, mis pidevalt muutuvas poliitkeskkonnas eriti vajalik. Jätkuvalt tahame aktiivsed ja konstruktiivsed olla Euroopa Liidus ja NATO-s, unustamata teisi strateegilistes piirkondades tegutsevaid atlandiüleseid organisatsioone.
Eelarve võimaldab tugevdada välisteenistust ja äridiplomaatiat, mis toetamist nõuavad. Eesti konsulaarteenused peavad tänasest veelgi mugavamaks muutuma. Välismajandustegevust toetab riik selle aasta tasemega võrreldes kahe miljoni euro võrra rohkem, edukamalt ja targemini tahetakse aidata Eesti ettevõtjaid. Jõupingutusi tuleb lisaks olemasolevatele teha sisenemaks Aasia ja Aafrika turgudele. Selle saavutamiseks tuleb laiendada majandusdiplomaatide võrgustikku, mis täna veel hõredavõitu.
Võimalikult edukalt peab ära kasutama Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisust, mis jätkub ka järgmisel aastal. Meie esindajad on juba selgelt tõestanud, et Eesti jaoks on olulised rahvusvahelise õiguse põhimõtted, mõndagi on tehtud ÜRO Julgeolekunõukogu läbipaistvuse suurendamiseks näiteks konstruktiivsete arutelude algatajana. Eesti aktiivne tegevus ÜRO-s on mitmeti sidustatud võimendades me riigi välispoliitilist tegevust ka teistes koostööformaatides nii Euroopa Liidu, kui NATO tasandeil.
Eesti on mõndagi teinud Kolme mere algatuse arenguks. Meie jaoks on olulised jätkuvalt kasulikud transatlantilised liitlassuhted nii majandus- kui julgeolekusfääris. Seda tehes tugevneb nii Euroopa, kui Euroopa Liidu ühtsus. Täiendavad vahendid on ette nähtud diplomaatia arenguprogrammi edendamiseks. Suurte ja oluliste diplomaatiliste suurürituste toomine Eestisse avaldab soodsat mõju me riigi rahvusvahelisele tuntusele, julgeolekuhuvide kindlustamisele, aga ka välismajanduse potentsiaali realiseerimisele. Algaval aastal möödub sajand diplomaatiliste suhete sisseseadmisest 24 riigiga, kellest enamus on meie peamised mõttekaaslased ja liitlased. Eesti saatkondades on ette valmistamisel plaanid nende tähtpäevade tähistamiseks.
Eesti on suhteliselt edukas olnud E-residentide kaartide väljastamisel. Selle töö hõlbustamiseks on ette nähtud miljon eurot. Siinkohal tahan rõhutada, et E-residentsusest on huvitatud ka võõrsil elavad eestlased. Olen seda mitmel korral oma töövisiitidel tõdenud. Kavas on tõsta isikut tõendavate dokumentide uuendamise kasutusmugavust. Mitmetes riikides plaanitakse läbi viia pilootprojekte selliste dokumentide posti teel edastamiseks. Suurtes riikides, näiteks Kanadas elavatele eestlastele on sellest kindlasti abi.
Oma plaanid on välispoliitika edendamisel ka Riigikogu väliskomisjonil. Lähinädalail arutame läbi tuleva aasta eelarve, mis ju Riigikogus vastu võetakse. Aitame aktiivselt Aasia strateegia loomisele me riigi jaoks. Algust oleme selle tööga juba teinud. Tegemist on palju, sest analüüsime Eesti võimalusi mitte pelgalt Hiinas ja Indias. Riigikogus tegutseb 11 parlamendirühma koostöös Aasia riikidega. Strateegiat aitavad välja töötada mitme ministeeriumi esindajad koostöös Tartu ülikooli Aasia keskuse ja Riigikogu väliskomisjoniga.
Kindlasti jätkub töö Välisteenistuse seaduse muutmiseks ning pärast selle vastu võtmist kavatseme seaduse praktilisust kindlasti kontrollida. Seegi kuulub me komisjoni tööülesannete hulka. Sama käib mitmete parlamentaarsete delegatsioonide tegevuse järelevalve kohta. Alles hiljuti analüüsisime NATO Parlamentaarse assamblee Eesti delegatsiooni tegevust. Kindla kava kohaselt saame ülevaate ka Balti assamblee Eesti delegatsiooni ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse assamblee Eesti esindajate tegevusest. Nendegi esinduskogude rahastamine on ette nähtud Riigikogule eraldatud järgmise aasta eelarveridade kaudu.
Ja sellist iba seal Toompeal aetaksegi rahva raha eest?
mismoodu see sidusus toimuma saab? Su pintsak maksab sama kui mu aastapinss. lõikad nüüd selle mõõgaga pooleks jüsku püha jüri?
NATO loodi 1949 aastal vastuseisuks NSV Liidu ambitsioonidele laiendada oma kommunismi eksperimenti Euroopa maadesse.Pärast NSV Liidu lagunemist kadus ka kommunismioht ja NATO kaitse otstarve.Tänaseks on NATO-st saanud kaitseorganisatsiooni asemel heidutusorganisatsioon. Juba aastaid ei räägita kaitsest vaid ainult heidutusest! Kas Eestil üldse on rahva volitus kuuluda heidutus organisatsiooni?
Hämmastab meiesuguse väikeriigi püüdlus heidutusega silma paista. Kohe kohe oleme valmis kulutama kümneid ja sadu miljoneid Venemaa väljapääsu blokeerimiseks Läänemerele. Tõsi, seda püütakse meile kaela määrida rannakaitse nime all. Miiniväljadega ei ole kunagi suudetud kaitsta Eestit, kuid on blokeeritud NSV Liidu laevastik Soome lahe idaossa.. Ka täna paistab blokaad olema see eesmärgiks.
Ajaloost on teada, et Peeter I murdis “akna Euroopasse”, vallutades Baltimaad. II MS eel oli NSV Liidul hädavajalik okupeerida Baltikum, et tagada väljapääs Läänemerele. Mis saab Eestist kui me täna mistahes ettekäändel loome eeldused Venemaa blokeerimiseks Soome lahe idaossa? Venemaad ei juhi ullikesed, kes usuvad meie rannakaitse rakettide ja miinide kaitseotstarvet . Äkki see provokatsioon annabki tegelikult Venemaale ettekäände Eestit rünnata ja vallutada?
NATO-t pole meile vaja. Ostetakse isegi tanke. No tule taevas appi. Nagunii ei jõua osta kõike seda mis on suurriikidel. Vaid üks raharaiskamine.Loomulikult ei kavatse Venemaa meid rünnata aga kui ründakski ei läheks ükski eiik Venemaa vastu sõtta. Ei tea kuidas Venemaa-vastane tegevus rahule kaasa aitab. Heanaaberlikud suhted on tähtsad ja kindlustavad rahu ja on kasulikud riigi turvalisusele.
Kas käib sõjaõhutamine või. Ma poleks uskunud et üks keskerakondlane tegeleb ka sõjandusega. See on rohkem Isamaa teema.Või kardetakse et kui ei mängi sõjamänge läheb Isamaa teistega koostööd tegema ja arvuline tasakaal kaob. Praeguse valitsuse sisepoliitika on õige aga välispoliitika on vilets. Jõri Luik võib rahul olla sest sõjaks ettevalmistumine käib suure hooga ja Enn Eesmaa toetab seda. Aga NATO ei läinud appi isegi eurooplastele kui isislased neid ründasid. Venemaa vabastas suure osa Süüriast isislastest ja sealt enam põgenikke ei tule. Põgenike seas olid ka isislased.
Praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja ei kavatse ka teha.Lõpetage see sõjahüsteeria ja raha kulub meile õra vaesemate inimeste abistamiseks.
tuleb kindlasti ja ega meiegi kõrvale jää, sest suur sõjakas Venemaa tahab meid tagasi vallutada.
Kuid sõjapidamine on juba inimese loomuses looduse poolt. Samuti vajavad kogutud relvad ja lõhkeainete varu raiskamist. Põhjustab kõike surematu iha valitseda, kas siis otse vallutades ja rüüstates (nagu vankad) või kaudselt majanduslikult sind orjastades (nagu jänkid) või puhtast vihast erinevate vastu (muslimid).
Suurem sõda puhkeb siis, kui juhtivad rusikariigid jõuavad suhtekriisi, et vanaviisi ei taheta ja uutviisi ei suudeta. Samuti on selleks vaja üleilmset ükskõiksust (nagu enne 1MS ja 2MS), et sõda on nagu oodatud. Soovitan lugeda vanu ajalehti aastatest 1911…1914 ja 1937…1939, siis saate sellest hästi aru. Seega tuleb meil ära tabada just selline pohhuistlik õhkkond, mis ennustab uue suurema möllu teket siinkandis. Väikesed kohalikud verevalamised veel suurt sõda ei eelda, vaja on suurjõude. Kuidas kujunevad suhted suurte rusikate vahel, selelst sõltuvad ka liitlassuhted ja rinnete kujunemised ning uued lootused maailma ümber kujundada.
Kuid sõda tuleb!
jääb küsimus, kelle poolel Eesti hakkab oma ja teiste verd valama ning mis osa meile eraldatakse.
Praegu ootame jänkide ja vankade vastasseisu, kuid on ka teisi jõude. Siiski ei näe teistes sellist vaenlast, et vankad ja jänkid taas ühte lööks. See oleks meile halb lahend. Kõige kehvem aga see, kui Jänkistan peksa saaks ja meie satuksime taas vankade meelevalla alla. parim aga siis, kui tappa saaks vankad ja meie oleme võitjate poolel. Siis nõuaks me juba 99%-liselt tagasi Narvataguse ja Petserimaa ning piir vastaks taas põhiseadusele.
Kui need on lihtsad võimalused, siis keerulisem on meie osa ilmasõjas. Sest sellest sõltub ka meie relvastus ehk mida kirjutab meile ette Nato. Sest jänkid näevad meid kui prügi, kellele jääb puhvri osa ja teisejärguline relvastus. Kas me hakkame ka vankasid ründama või jääme oma ENSV piiridesse, sellest sõltub ka relvastus. Igatahes tank ja liikursuurtükk pole kaitserelv, seda meil ei avalikustata. Samas pole meile lubatud hävituslennukeid ja pommitajaid, samuti merel ristlejaid ja raketilaevu. Ju sellepärast, et me oma väikese ajuga ei suuda neid ülal pidada. Vaja on sobivat elavjõudu ja kestvat väljaõpet. Meil seda pole ega ole ka loota, sest noorsugu on liialt mandunud ega ole valikut. Sama käib ka lätakate ja litakate kohta. Seega on praegused uhked ostud täiesti mõttetud. vaja oleks hoopis vaja sisekaitset, et vallutuse korral saaksime seestpoolt okupanti õõnestada. Kuid meie jahumütsid selle mõistmiseni ei küüni. Nad on endiselt kinni 2. ilmasõja käsitlustes. Kasuks see ei tule meie kaitsele ega ka majandusele ning õõnestamisvõimele. meil puudub oma relvatööstus, ei toodeta laskemoona, kaitseliit on allutatud ründejõududele, inimestelt korjatakse relvad ära, mingit kava vallutamise korral enesekaitseks pole. Oleme täielikult teiste meelevallas.