Tallinn, Stenbocki maja, 8. oktoober 2020 – Valitsus kiitis täna heaks ning saatis riigikogule riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“. Arengustrateegia peamises fookuses on meie inimeste tervis, valmisolek muutusteks ja suhe elukeskkonnaga. Strateegia hakkab suunama kogu Eesti ühiskonna arengut ja suuremaid muudatusi lähima paarikümne aasta jooksul. See on tihedalt seotud riigieelarve protsessiga ning aluseks järgmise perioodi eurorahade planeerimisel.
Peaminister Jüri Ratas tõdes, et Eesti seisab silmitsi väga põletavate tulevikuteemadega nagu rahvastiku kiire vananemine, tööturu kiired muutused, kliimaprobleemid, mis on meile nii proovikiviks kui ka võimaluseks.
„Eesti on ammu vajanud pikaajalist teekaarti. Strateegias on paljude inimeste koostöös välja pakutud, kuhu ja kui kiiresti Eesti soovib järgmise 15 ja enama aasta jooksul liikuda. Selles on Eesti majanduse, elukeskkonna, riigivalitsemise sihtide keskmesse seatud arukas, tervist hoidev ja tegus inimene,“ lausus peaminister. Ta lisas, et ainuüksi ühe sihi saavutamine tähendab lähiaastatel muutusi väga paljudes valdkondades nagu haridus, tervisesüsteem või ka kultuurikorraldus.
Valitsuselt heakskiidu saanud strateegia sihid tagavad, et ka viieteistkümne aasta pärast on eestimaalased arukad, tegusad ja tervist hoidvad, Eesti ühiskond hooliv, koostöömeelne ja avatud ning majandus tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Samuti on fookus kõigi vajadusi arvestava, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna ning uuendusmeelse, usaldusväärse ja inimkeskse riigi tagamisel.
Lisaks viiele strateegilisele sihile, hõlmab strateegia ka Eesti arenguvajadusi ning peamisi vajalikke muutusi lähikümnendil. „Eesti 2035“ oluliseks osaks on kava, kuhu on koondatud elluviimiseks vajalikud tegevused koos eestvedajatega ning mõõdikud, millega edusamme mõõta.
„Me ei soovi, et strateegia jääks riiulile tolmu koguma, seega oleme koondanud sellesse peamised muutused ja tegevused sihtide saavutamiseks ning seadnud väga selged mõõdikud, mida regulaarselt jälgime. Näiteks on selleks inimeste tervena elatud aastate näitaja kasv, ülekaaluliste osakaal, elukestvas õppes osalemise määr või ka Eesti koht üleilmses ettevõtlusvabaduse edetabelis,“ tõdes peaminister Ratas. „Ühtekokku paarkümmend ambitsioonikat mõõdikut annavad meile pidevat tagasisidet, kas oleme muudatustega õigel teel.”
„Eesti 2035“ viiakse ellu eelkõige valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks on vaja ka kohaliku omavalitsuse üksuste ning avaliku, vaba- ja erasektori organisatsioonide panust ning Eesti inimeste teadmisi igapäevaste valikute tegemisel. „Eesti 2035“ on alusdokumendiks järgmise perioodi eurorahade planeerimiseks ning tihedalt seotud riigieelarve protsessiga.
Riigi pikaajalisse arengustrateegia „Eesti 2035“ on kahe aasta jooksul pea 17 000 inimest andnud oma teadmised ja ootused. Strateegia on sündinud teadlaste, ekspertide, partnerite, poliitikute, ettevõtjate ja paljude Eesti inimeste koosloomes ning see põhineb arvukatel aruteludel, analüüsidel, Eesti kohta tehtud aruannetel ning üle-eestilisel arvamuskorjel.
Strateegia „Eesti 2035“ koostamise, elluviimise ja muutmise koordineerimise eest vastutab Riigikantselei koostöös Rahandusministeeriumiga.
Strateegiat puudutav info: https://www.riigikantselei.ee/
Lisainfo: Eili Lepik, riigikantselei strateegiadirektori asetäitja, tel 693 5619, e-post eili.lepik[at]riigikantselei[
näha seda tegevuskava, mis meid nõnna arendab. Kuid on ka kogemus, et Jurka vaht on tavaliselt õhumullikesi täis ja asja ennast polegi.