Pariis, Prantsusmaa. 28. oktoober 2020 – Peaminister Jüri Ratas rõhutas täna kohtumisel Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, et Eesti ja Prantsusmaa on lähedased sõbrad ja strateegilised liitlased, kelle suhted on sisukamad kui kunagi varem.
Peaminister Ratas ja president Macron allkirjastasid täna Eesti ja Prantsusmaa strateegilise partnerluse deklaratsiooni. „Meie riikide diplomaatiliste suhete ajalugu ulatub peagi saja aastani ning kultuurilised sidemed on veel pikemad. Tänane deklaratsioon annab meie dialoogile veelgi sisu ja hoogu juurde ning tugevdab ühist tegevust Euroopas ja Atlandi-üleses koostöös. Peame koos seisma Euroopa demokraatlike põhiväärtuste ja ideaalide eest,“ lausus peaminister Ratas.
Ratas tänas president Macroni Prantsusmaa olulise panuse eest NATO lahingugrupis ja õhuturbemissioonis Eestis. Samuti tõi ta esile mõlema riigi lähedast ühistegevust kaitse ja julgeoleku alal ning ühist panustamist üleilmsesse julgeolekusse. „Mul on väga hea meel, et Prantsusmaa kaitseväelased ühinevad järgmisel aastal taas NATO lahingugrupiga Tapal, et kindlustada meie piirkonna ja terve alliansi julgeolekut,“ sõnas peaminister. Prantsusmaa õhuväelased olid NATO Balti õhuturbemissioonil Ämaris selle aasta maist septembrini.
„Eesti oli üks esimesi Euroopa Liidu riike, kes otsustas minna koos Prantsusmaaga Malisse operatsioonile. Ühine kogemus Eestis ja Malis on muutnud kahe riigi kaitseväelased tõelisteks relvavendadeks,“ sõnas Ratas. Valitsus esitas Riigikogule ettepaneku jätkata osalemist Malis operatsioonidel Barkhane ja Takuba, samuti Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali ja ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA.
Ühtlasi kõnelesid Eesti peaminister ja Prantsusmaa president kohtumisel COVID-19 pandeemiast olukorrast Euroopas ning tervisekriisi lahendamisest. „See Euroopa riikide jaoks kindlasti üks lähiajaloo keerulisemaid väljakutseid, millega tegelemiseks on väga tähtis riikide ühtne koostöö,“ lausus Ratas. „Tegutseme kõik sel eesmärgil, et olukord uuesti kontrolli alla saada, inimeste elu ja tervist kaitsta ning seejuures ka Euroopa majandust elavdada,“ sõnas peaminister. Homme õhtul arutavad ELi riigipead ja valitsusjuhid videokonverentsi vahendusel COVID-19 pandeemiast tingitud tervisekriisi.
Veel rääkisid Ratas ja Macron planeedi ülesoojenemise vastu võitlemisest ning digipöördest Euroopa Liidus. „Tervisekriisi kõrval peame keskenduma ka eurooplaste tulevikku määravatele pikaajalistele ja olulise mõjuga teemadele. Nendeks on muu hulgas ka Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamine, et tagada inimestele elamisväärne ja elurikas elukeskkond ning ka Euroopa andmemajanduse ja digitaalse identiteedi raamistiku loomine,“ sõnas peaminister.
Välisteemadest rääkisid Ratas ja Macron olukorrast Euroopa lähinaabruses, sealhulgas Valgevenest, Mägi-Karabahhi konfliktist, pingetest Vahemere idaosas ning suhetest Venemaaga.
Peaminister Ratasel oli täna veel ümarlauaformaadis kohtumine Eesti ja Prantsuse ettevõtjatega. Sellest võtsid osa Eesti ettevõtetest Guardtime ja Magnetic MRO ning Prantsuse poolelt Airbusi, Eolane, MBDA ja Prantsuse terviseministeeriumi esindajad.
Ratas tõi ettevõtjatega kohtumisel esile Eesti ja Prantsusmaa majandussuhete arendamise potentsiaali. „Kindlasti on meie ettevõtjate koostöö tihendamiseks mitmeid kasutamata võimalusi. Loodan, et ka tänane kohtumine aitab sellele kaasa ning tervisekriisi järel saab ärisuhtlus uue hoo,“ lasus peaminister. Eesti ja Prantsusmaa kaubavahetus on viimastel aastatel kasvanud.
Samuti oli peaminister Ratasel võimalik täna proovida Pariisis Cleveroni poolt pakutavat uudset automatiseeritud pakiväljastamise teenust La Fayette Zara poes. Cleveroni lahendusi kasutavad maailma juhtivad jaekaubanduse- ja logistikaettevõtted. Prantsusmaal on Cleveroni pakiautomaadid esindatud neljas poeketis.
oletasin, ei unustanud Jurka Emmanüellile meenutamast, kui usinasti meie palgasõdurid Malis prantsude ärihuve kaitsevad.
Prantsusmaal on rahutused ja tänavademonstratsioonid ning halvad suhted Türgiga. NATO siin aidata ei saa nagu ta ole ka kunagi kedagi aidanud. Isegi ei läinud appi eurooplastele kui isislased neid ründasid. Venemaa aitas vabastada Süüriat isislastest ja sealt ei tulnud enam põgenikke. Kaib Venemaa-vastane tegevus kuigi praegune Venemaa pole meile midagi halba teinud ja hea läbisaamine on rahule kasulik. See tagab ka jolgeoleku- Kuidas küll on julgeolekule kasulik loota võõraste riikide abile sest isegi hädaohu korral ei läheks ükski riik Venemaa vast sõtta ka Prantsusmaa mitte.Võtkem eeskuju edukatest väikeriikidest kes ei topi oma nina teiste riikide siseasjadesse. Meil on omal riigis palju probleeme ja kaitma peaks oma inimesi reformierakondlaste valesüüdistuste vorpimise eest.Teiste riikodega võiks olla vaid majanduslikud ja kultuurilised suhted ja tuleks jätta sõjajutud ja trgrvused mis vaid ärritab teisi ja ei too mingit lahendust ega kasu.